Karnau: praamiostujuhtum on tüüpnäide, kuidas poliitikud suruvad oma maine nimel peale kahjulikke otsuseid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna Sadama praamiostusaaga on tüüpiline näide, kuidas poliitikud suruvad oma renomee nimel peale kahjulikke otsuseid, ütles ajakirjanik Andrus Karnau.

Karnau rääkis Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et kunagise majandusministeeriumi kantsleri Marika Priske ja ministeeriumi põhiargument, miks aastaid võideldi Vjatšeslav Leedolt praamilepingu ära võtmise eest, oli kulude pidev kasv ja vajadus seda pidurdada.

Ta tõi välja, et Tallinna Sadama protokollide kohaselt oli laevu vaja just sellise hinnaga ja just sellistest tehastest seepärast, et poliitikud olid lubanud, et selle aasta 1. oktoobriks on neli laeva liinil.

"Ja siis hakati eirama absoluutselt igasugust majanduslikku loogikat. Eesmärk oli saada selleks kuupäevaks laev kätte ja siis ei loetud enam miljoneid, lihtsalt telliti sealt, kus laeva valmistaja lubas selleks kuupäevaks laeva kätte saada. Samas, kui nüüd mõelda lihtsalt ja ratsionaalselt, mis siis oleks olnud, kui mõni riigi uus laev oleks tulnud pool aastat hiljem või kolm kuud hiljem? Mitte midagi poleks muutunud," nentis ta.

Karnau sõnul on Leedo suutnud nii poliitikute kui avalikkuse ees suutnud levitada müüti, nagu mandrilt Saaremaale ja Hiiumaale sõitvad laevad oleks kuidagi tavatult erilised.

"No ei ole! Parvlaevu leidub maailmas kümneid ja neid on võimalik rentida," märkis ta.

"See on tüüpiline näide, kuidas poliitikud suruvad oma renomee nimel peale kahjulikke otsuseid, mille lõpuks maksavad kinni kõik maksumaksjad," lisas Karnau.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: