Karnau: praamiostujuhtum on tüüpnäide, kuidas poliitikud suruvad oma maine nimel peale kahjulikke otsuseid ({{commentsTotal}})

Autor: Postimees/Scanpix

Tallinna Sadama praamiostusaaga on tüüpiline näide, kuidas poliitikud suruvad oma renomee nimel peale kahjulikke otsuseid, ütles ajakirjanik Andrus Karnau.

Karnau rääkis Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et kunagise majandusministeeriumi kantsleri Marika Priske ja ministeeriumi põhiargument, miks aastaid võideldi Vjatšeslav Leedolt praamilepingu ära võtmise eest, oli kulude pidev kasv ja vajadus seda pidurdada.

Ta tõi välja, et Tallinna Sadama protokollide kohaselt oli laevu vaja just sellise hinnaga ja just sellistest tehastest seepärast, et poliitikud olid lubanud, et selle aasta 1. oktoobriks on neli laeva liinil.

"Ja siis hakati eirama absoluutselt igasugust majanduslikku loogikat. Eesmärk oli saada selleks kuupäevaks laev kätte ja siis ei loetud enam miljoneid, lihtsalt telliti sealt, kus laeva valmistaja lubas selleks kuupäevaks laeva kätte saada. Samas, kui nüüd mõelda lihtsalt ja ratsionaalselt, mis siis oleks olnud, kui mõni riigi uus laev oleks tulnud pool aastat hiljem või kolm kuud hiljem? Mitte midagi poleks muutunud," nentis ta.

Karnau sõnul on Leedo suutnud nii poliitikute kui avalikkuse ees suutnud levitada müüti, nagu mandrilt Saaremaale ja Hiiumaale sõitvad laevad oleks kuidagi tavatult erilised.

"No ei ole! Parvlaevu leidub maailmas kümneid ja neid on võimalik rentida," märkis ta.

"See on tüüpiline näide, kuidas poliitikud suruvad oma renomee nimel peale kahjulikke otsuseid, mille lõpuks maksavad kinni kõik maksumaksjad," lisas Karnau.

Toimetaja: Karin Koppel



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.