Kuressaare gümnaasiumis alustab sügisel tööd kaks hiina keele õpetajat ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saaremaa Kuressaare gümnaasiumis alustab uuest õppeaastast tööd kaks hiina keele õpetajat.

"Alates sügisest õpetatakse Kuressaares hiina keelt koostöös Tallinna ülikooli Konfutsiuse Instituudiga. Õpetajad on juba välja valitud, kuid praegu käib asjaajamine uute õpetajate Eestisse saabumiseks. Tavapäraselt jõuavad õpetajad Eestisse augusti teises pooles ning alustavad septembrist tööd," ütles Tallinna ülikooli Konfutsiuse instituudi direktor Mikk Kasesalk BNSile.

"Kaht õpetajat oli meil sel aastal vaja juba seepärast, et üheksanda klassi lõpetas esimene grupp, kes oli hiina keelt õppinud teise võõrkeelena alates kuuendast klassist. See tähendab, et gümnaasiumiastmes on esimest korda võimalik õpetada kahel tasemel - algajatele ja edasijõudnutele," selgitas Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik.

Tema sõnul õpib Kuressaare gümnaasiumis 6.-9. klassini igas lennus üks grupp hiina keelt ning gümnaasiumiastmes on igas lennus kaks gruppi.

"Ka sel aastal kümnendasse klassi astunud sajast õpilasest valis kolmandaks võõrkeeleks hiina keele 30 õpilast," lisas Varik.

Tema sõnul asub üks Kuressaares gümnaasiumiastme lõpetanud õpilane õpinguid jätkama Hiinas Shanghai ülikoolis.

"Mitu õpilast on proovimas sisseastumist ka TLÜ Aasia uuringute erialale edasise kavatsusega keskenduda Hiina keele ja kultuuri õppimisele," lisas gümnaasiumi õppealajuhataja.

"Kui õpetamise taset võrrelda üldiste keeletaseme järkudega, siis senine hiina keele õpe oli meil kolmanda võõrkeelena kooli õppekavas, mis tähendab umbes taset A2 või B1. Aga esialgu oleme seadnud eesmärgiks, et õppijad saaksid sooritada rahvusvahelise hiina keele testi välismaalastele esimesed tasemed ning saaksid siis ka rahvusvaheliselt arvestatava keeletunnistuse," rääkis Varik.

Eestis hiina keelt õppivatest üldhariduskoolide õpilastest rohkem kui pooled moodustavad Kuressaare gümnaasiumi õpilased, selgub haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) esitatud andmetest. Novembri keskpaigast pärinevate andmete kohaselt õppis hiina keelt 278 kooliõpilast, kellest 167 õppis Kuressaare gümnaasiumis.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema