Erdogan: riigi institutsioonid puhastatakse "viirusest" ({{commentsTotal}})

{{1468767355000 | amCalendar}}

Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas, et kõik riigi institutsioonid puhastatakse "viirusest", mis on vastutav reedel aset leidnud riigipöördekatse eest.

Riigipöördekatse käigus hukkunute matusetseremoonial rääkinud Erdogan rõhutas taas kord, et riigipöördekatses on süüdi eksiilis elava vaimuliku Fethullah Güleni juhitud "terrorirühmitus", vahendasid Reuters, BNS ja "Aktuaalne kaamera".

Presidendi sõnul on Güleni grupi liikmed riigi relvajõud ära rikkunud ning praegu vahistatakse nende toetajaid sõltumata nende auastmetest. Riigipea hinnangul suruti riigipöördekatse maha tänu "rahva tahtejõule".

Samuti kutsus Erdogan inimesi üles tänavatele jääma, sest riigipöördeoht polevat veel täielikult möödas.

Erdogan lisas, et Türgi justiits- ja välisminister kirjutavad nii USA kui ka teiste lääneriikide valitsustele, et nad Güleni ja tema toetajad Türgile välja annaksid.

"Pärast seda mässukatset helistasin ma taas USA presidendile ja ütlesin, et antagu see Pennsylvanias pesitsev isik juba Türgile välja. Tehtagu seda, kui me tõesti oleme strateegilised partnerid. Kui me oleme päriselt partnerid, tuldagu siis partneri soovile vastu - meie anname teile alati välja iga terroristi, keda te iganes tahate," rääkis Erdogan.

Erdogan vihjas surmanuhtluse taaskehtestamisele

Erdogan vihjas pühapäeva õhtul surmanuhtluse rakendamisele riigipöörajate suhtes.

President kõneles pühapäeva õhtul Istanbulis presidendi residentsi ees toetajatele. Rahvas katkestas mitu korda riigipea kõne, nõudes surmanuhtluse taastamist.

"Me kuuleme teie palvet. Demokraatias saavad inimesed kõik, mida nad tahavad," ütles Erdogan.

President lisas, et kavatseb arutada surmanuhtluse küsimust opositsiooniparteidega. "Me ei viivita selle otsusega kaua, sest need, kes üritavad selles riigis putši, peavad selle eest hinda maksma," lausus Erdogan.

Türgis ei ole surmanuhtlust rakendatud alates 1984. aastast. Surmanuhtlus tühistati 2004. aastal.

Gülen: ma ei usu, et maailm neid süüdistusi tõsiselt võtab

Praegu USA-s elav Gülen, kes on Erdogani kunagine liitlane, on Ankara süüdistused tagasi lükanud ja pakkunud, et riigipöördekatse oli Erdogani poolt lavastatud, et riigis suuremat võimu haarata.

Tõsiseltvõetava riigipöördekatse jaoks oli see Güleni arvates lihtsalt liiga kohmakas.

"Ma ei usu neid süüdistusi, mida president Erdogan esitab. Ma ei usu, et maailm neid usub. Ma ei usu, et maailm võtab neid tõsiselt. Selle viimase katse puhul on tõenäosus, on võimalus, et see oli lavastatud ja mõeldud edasiste süüdistamiste ja paljastamiste õigustamiseks. Ma ei välistaks seda võimalust. Ongi kõik," lausus ta.

Güleni sõnul on ta valmis USA-st lahkuma, kui sealne valitsus seda nõuab. Kas ta ka nõustub Türgis kohtu ette astuma, Gülen seni öelnud pole.

Washington on teatanud, et on valmis Türgiga riigipöördekatset uurima, kui Ankara vajalikud tõendid esitab.

Peaminister: elu kulgeb taas normaalselt

Peaminister Binali Yildirim tegi täna telepöördumise, milles teatas, et igapäevaelu kulgeb Türgis taas normaalses rütmis.

Valitsusjuhi sõnul toimivad nii keskpank, pangandussüsteem kui ka börs.

Samas võimude töö riigipöörajate tuvastamiseks ja vahi alla võtmiseks Yildirimi sõnul jätkub.

Türgi võimude teatel hukkus riigipöördekatse käigus 161 sõdurit ja tsiviilisikut ning 104 riigipöörajat.

Praeguse seisuga on riigipöördekatses kahtlustatuna peetud kinni ligi 6000 inimest. Peamiselt on tegu sõjaväelaste, kohtunike ja muude riigiametnikega. Muuhulgas on täna teatatud, et kinnipeetute hulgas on näiteks Incirliki õhuväebaasi ülem ja Erdogani peamine sõjaline nõunik. 

Seda, et vahistatud on juba 6000 sõjaväelast, kinnitas Türgi siseminister Bekir Bozdag ise. Lisaks Incirliki õhuväebaasi ülemale, kindral Bekir Ercan Vanile peeti kinni veel kümme baasis teeninud ohvitseri ja üks politseinik.

Pärast seda lõpetasid Türgi väed baasi tõkestamise, taastati ka elektriühendus ning USA õhuvägi sai uuesti alustada eile katkenud rünnakuid ISIS-e positsioonidele Süürias. Türgi rõhutas, et ei pea USA vägesid kuidagi riigipöördekatse süüdlasteks ega isegi selles osalenuks.

Raudsik: paljud Erdogani-vastased inimesed usuvad, et võim korraldas riigipöördekatse ise

Istanbulis viibiv ajakirjanik Peeter Raudsik rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et linnas on praegu palju politseinikke, kuid mingit suurt eriolukorda polevat siiski näha.

Raudsik tunnistas, et paljud inimesed, kes Erdogani toetajate hulka ei kuulu, usuvad teooriat, mille kohaselt korraldas valitsus riigipöördekatse ise, et seeläbi rohkem võimu haarata.

Ajalehtedes aga räägitakse sellest, et noored sõdurid, kes olid riigipöördekatse ajal tänavatele saadetud, polnud olukorrast üldse teadlikud ning neile oli öeldud, et tegu olevat vaid õppusega. 

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: