Fotod ja videod: Louisianas rünnati politseinikke - 3 hukkus, 3 sai haavata ({{commentsTotal}})

{{1468768035000 | amCalendar}}

Louisiana osariigi võimud teatasid, et Baton Rouge'i linnas lasti täna maha kolm politseinikku. Lisaks sai haavata veel kolm politseinikku, kellest ühe seisund olevat raske. Üks rünnakus kahtlustatav isik lasti maha ja Eesti aja järgi enne keskööd kuulutati juhtum "mitteaktiivseks".

Meedias on räägitud kuni 7 politseiniku tule alla jäämisest. Üks tulistaja lasti maha, kuid samas oli sündmuskoht pikka aega "aktiivne" ja seda kontrolliti ka pommiroboti abil, vahendasid BBC, Reuters, CNN jt.

Linnapea Kip Holden selgitas varem NBC uudistele, et politseinikke hakkas tulistama vähemalt üks ründaja, kes oli korrakaitsjaid varitsenud.

Tunnistajate sõnul oli ründaja tulistanud valimatult. Samuti on räägitud sellest, et võib-olla ei olnudki politseinikud esialgseteks sihtmärkideks, sest võimuesindajad olid kohale saabunud väljakutse peale.

Tule alla jäi nii politseinikke kui ka šerifi ametkonna töötajaid. "Mitmeid võimuesindajaid kummastki ametkonnast sai haavata ning nad viidi kohalikesse haiglatesse," selgitas idapoolse Baton Rouge'i šerifi pressiesindaja ja lisas, et haavatute täpse arvu ega vigastuste kohta pole võimalik veel lõplikku ülevaadet anda.

Võimud kutsusid inimesi üles hoidma eemale sündmuskohast politsei peahoone ja Airline'i maantee lähistel. Politsei kinnitusel otsiti rohkem kui üht kahtlustatavat ning inimesed peaksid olema tähelepanelikud ning andma teada tumedat rõivastust ja pikki tulirelvi kandvatest isikutest. Väidetavalt võtsid võimud kontrolli alla ka kahe haigla ümbruse.

Hiljem teatati, et juhtum pole enam "aktiivne" ning et ründajaid oli üks ehk mees, kes intsidendi käigus ka maha lasti. Louisiana osariigi politsei juht Mike Edmonson ütles, et korrakaitsjad saabusid sündmuskohale, sest häirekeskusele oli teatatud musta riietunud ja relva kandnud isikust. Kui politseinikud kohale saabusid, läks tulistamiseks.

Obama mõistis rünnaku hukka

USA president Barack Obama tegi avalduse, milles mõistis korrakaitsjate vastu suunatud rünnaku hukka ja märkis, et sellisele tegevusele pole mingit õigustust ning et selle taga on "argpüksid, kes ei kõnele kellegi nimel". Avaldusi rünnaku alla jäänud võimuesindajate toetauseks on teinud ka Baton Rouge'i linnapea, Louisiana kuberner ja äsja sarnase juhtumiga silmitsi seisnud Texase võimuesindajad.

Samas linnas leidis selle kuu alguses aset vahejuhtum, mille käigus lasid politseinikud maha relvitu mustanahalise mehe. Intsidenti on asunud uurima USA justiitsministeerium.

Juhtum ning teine samalaadne intsident Minnesotas tõid kaasa üleriigilised protestiaktsioonid. Dallases tõi see kaudselt kaasa ka politseivastase snaiprirünnaku, milles hukkus 5 korrakaitsjat.

Hetkel pole veel selge, kas tänastel sündmustel on varasemate juhtumitega mingi seos või mitte. Rünnaku motiivi kohta pole võimud veel midagi kinnitanud.

Ülevaade viimastest sündmustest meedias ja sotsiaalmeedias:

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: