Rundales tähistati Baltimaade tuntuima lossi- ja aiakompleksi 280. sünnipäeva
Baltimaade tuntuimas lossi- ja aiakompleksis - Lätis asuvas Rundale lossis - tähistati rajamise alguse 280. aastapäeva.
Palee ruumid on renoveeritud, juubeliks avati mitu haruldast väljapanekut. Kümnel hektaril laiuv barokkstiilis prantsuse aed on taastatud nii, nagu arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli selle kunagi kavandas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Veerand miljoni külastajaga aastas on Leedu piiri lähedal asuv Rundale loss Baltimaid väisavate turistide populaarsemaid sihtkohti. Külastajate esikolmiku moodustavad sakslased, hispaanlased ja jaapanlased, eestlased kümne esimese hulka ei mahu.
Läti riik on Rundale lossi ja pargi renoveerimist pidanud tähtsaks aastakümneid, teine pool kompleksi majandamiseks vajalikust rahast saadakse piletitulust.
Rastrelli kavandatud lossiümbrus on ainulaadne. Siinses roosiaias näeb isegi 16.sajandi ajaloolisi sorte, tänapäevastest rääkimata. Juubeliaastaks sai uue väljanägemise roheline teater, kuid Rundale lossipark ei saa vist kunagi päris valmis.
"Praegu on meie aias 2300 erinevat roosisorti. Tulevikus plaanime aias veel suuremaid töid - hakkame taastama endist talveaeda ja kasvuhoonet," selgitas Rundale lossimuuseumi direktor Imants Lancmanis.
"Aktuaalsele kaamerale" intervjuu andnud Läti tuntumaid kunstiajaloolasi ja restauraatoreid Imants Lancmanis on Rundale renoveerimist juhtinud aastakümneid.
280. sünnipäevaks üllatab ta põneva lisaga püsiväljapanekule "Gootikast juugendstiilini" ja jahiruumiga, mida kaunistab karikas, mille kinkis Poola kuningas August II hertsog Ernst Johann von Bironile. Tänavu näeb Rundales ka von Behri suguvõsa rariteetseid portreid.
"Selles ruumis on väljas Läti kultuuriloos väga tähtsad 23 portreed, mis on 95 aasta järel taas Lätis tagasi. Need on von Behri suguvõsa portreed 18. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni," rääkis Lancmanis.
Renoveerimise ulatust peaks ilmestama need kaks numbrit - Rundale lossikompleksi korrastamine algas 1970. aastate algul ja kokku moodustab palee koos ümbrusega üle 70 hektari suuruse ala.
Toimetaja: Laur Viirand