Küsitlus: kaks kolmandikku on valmis piisava toetuse puhul tööst loobuma ({{commentsTotal}})

Autor: AFP/Scanpix

Kaks kolmandikku Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksab, selgus juunis ühiskonnauuringute instituudi tellimusel kodanikupalga idee testimiseks tehtud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Püstitatud küsimus oli: "Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?".

Üheksa protsenti vastajatest soovis 651-800 eurot kuus, 12 protsenti 801-1000 euro, 10.3 protsenti 1001-1300 eurot, 6,1 protsenti 1301-1600 eurot ja 11.6 protsenti soovis üle 1600 euro.

Nii ilmnes, et keskmine tööst loobuja soovib saada 950 eurot kuus ning 38 protsenti inimestest soovib tööl käia igal juhul. Rohkem soovivad igal juhul tööl käia need inimesed, kellel on alaealised lapsed.

Meestest soovib igal juhul tööl käia 39,7 protsenti ning naistest 37,2 protsenti.
Igapäevaselt eesti keelt kõnelevatest vastajatest soovib igal juhul tööl käia 40,5 protsenti ning vene keelt kõnelevatest vastajatest 29 protsenti.

"Selgelt eristuvad teistest vastajad vanuses 35-49, kellest 45 protsenti soovib igal juhul tööl käia – need on oma karjääri tipus olevad inimesed, kelle jaoks töö on eneseteostuse kõrval ka elustiil ning aja veetmise viis," ütles analüütik Peeter Espak.

"Sama selgitus sobib hariduse kohta. Alg- või põhiharidusega inimestest käib hea meelega tööl edasi 32 protsenti, kutseharidusega ilma keskhariduseta inimestest 24 protsenti, kesk- või keskeriharidusega 36 protsenti, kõrgharidusega 49 protsenti. Kõrgharidusega inimesed käivad parema meelega tööl, kui vähem koolis käinud inimesed. Võib öelda, et sissetuleku kasvades suureneb ka töölkäimise soov. Näiteks üle 1600-eurose sissetulekuga inimestest jätkaks töölkäimist koguni 72 protsenti," tõdes Espak.

Küsitluses osales 630 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.