Küsitlus: kaks kolmandikku on valmis piisava toetuse puhul tööst loobuma ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kaks kolmandikku Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksab, selgus juunis ühiskonnauuringute instituudi tellimusel kodanikupalga idee testimiseks tehtud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Püstitatud küsimus oli: "Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?".

Üheksa protsenti vastajatest soovis 651-800 eurot kuus, 12 protsenti 801-1000 euro, 10.3 protsenti 1001-1300 eurot, 6,1 protsenti 1301-1600 eurot ja 11.6 protsenti soovis üle 1600 euro.

Nii ilmnes, et keskmine tööst loobuja soovib saada 950 eurot kuus ning 38 protsenti inimestest soovib tööl käia igal juhul. Rohkem soovivad igal juhul tööl käia need inimesed, kellel on alaealised lapsed.

Meestest soovib igal juhul tööl käia 39,7 protsenti ning naistest 37,2 protsenti.
Igapäevaselt eesti keelt kõnelevatest vastajatest soovib igal juhul tööl käia 40,5 protsenti ning vene keelt kõnelevatest vastajatest 29 protsenti.

"Selgelt eristuvad teistest vastajad vanuses 35-49, kellest 45 protsenti soovib igal juhul tööl käia – need on oma karjääri tipus olevad inimesed, kelle jaoks töö on eneseteostuse kõrval ka elustiil ning aja veetmise viis," ütles analüütik Peeter Espak.

"Sama selgitus sobib hariduse kohta. Alg- või põhiharidusega inimestest käib hea meelega tööl edasi 32 protsenti, kutseharidusega ilma keskhariduseta inimestest 24 protsenti, kesk- või keskeriharidusega 36 protsenti, kõrgharidusega 49 protsenti. Kõrgharidusega inimesed käivad parema meelega tööl, kui vähem koolis käinud inimesed. Võib öelda, et sissetuleku kasvades suureneb ka töölkäimise soov. Näiteks üle 1600-eurose sissetulekuga inimestest jätkaks töölkäimist koguni 72 protsenti," tõdes Espak.

Küsitluses osales 630 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: