Allikas: Nice'i ründaja arutas enne rünnakut relvade hankimist ({{commentsTotal}})

Nice'i rünnakuohvrite mälestuseks toodud lilled ja silt
Nice'i rünnakuohvrite mälestuseks toodud lilled ja silt "Mina olen Nice". Autor/allikas: AFP/Scanpix

Nice'is 84 inimest tapnud tuneeslasest veokijuht saatis vahetult enne rünnakut mobiiltelefoniga sõnumi, arutades relvade hankimist, ütles juurdlusele lähedal seisev allikas pühapäeval.

Mohamed Lahouaiej-Bouhlel (31) "väljendas rahulolu 7.65 millimeetrise kaliibriga püstoli hankimise üle ja arutas teiste relvade hankimist", ütles allikas.

Ta lisas, et 2005. aastal Prantsusmaale elama asunud tuneeslane pildistas end veoki roolis ja jagas seejärel SMS-i teel endast tehtud pilte.

Lahouaiej-Bouhlel sõitis neljapäeva õhtul Bastille'i päeval renditud veokiga Nice'i rannapromenaadil rahva sekka. Rünnakus sai surma 84 ja vigastada üle 300 inimese. 18 inimest on endiselt kriitilises seisundis haiglas.

Rünnakuga seoses on vahistatud ja kuulatakse üle kuut inimest. Kinnipeetute seas on pühapäeva hommikul vahistatud 38-aastane albaanlane, keda kahtlustatakse Lahouaiej-Bouhleli rünnakus kasutatud püstoli andmises.

Tuneeslane kasutas püstolit rünnaku ajal tema teekonda blokeerida üritanud politsei pihta tulistamiseks. Korrakaitsjad leidsid püstoli koos kahe automaatrelva mulaaži ning kahjutu granaadiga rünnaku järel veokist.

Nice'i ründaja külastas promenaadi enne kahel korral

Allika sõnul külastas Lahouaiej-Bouhlel enne rünnakut kahel korral Nice'i rannapromenaadi.

Prantsuse politsei on küsitlenud alates neljapäeva öösel korraldatud rünnakust mitutsadat inimest, sõnas allikas. Paljude inimeste sõnul nägi tuneeslane välja religioosse inimesena, lisas allikas, ning Prantsuse võimude sõnul radikaliseerus Lahouaiej-Bouhlel "väga kiiresti".

Ründaja perekonnaliikmete sõnul ei külastanud Lahouaiej-Bouhlel kunagi mošeed. Samuti on räägitud tema pikaaegsetest probleemidest vaimse tervisega.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: