Allikas: Nice'i ründaja arutas enne rünnakut relvade hankimist ({{commentsTotal}})

Nice'i rünnakuohvrite mälestuseks toodud lilled ja silt
Nice'i rünnakuohvrite mälestuseks toodud lilled ja silt "Mina olen Nice". Autor/allikas: AFP/Scanpix

Nice'is 84 inimest tapnud tuneeslasest veokijuht saatis vahetult enne rünnakut mobiiltelefoniga sõnumi, arutades relvade hankimist, ütles juurdlusele lähedal seisev allikas pühapäeval.

Mohamed Lahouaiej-Bouhlel (31) "väljendas rahulolu 7.65 millimeetrise kaliibriga püstoli hankimise üle ja arutas teiste relvade hankimist", ütles allikas.

Ta lisas, et 2005. aastal Prantsusmaale elama asunud tuneeslane pildistas end veoki roolis ja jagas seejärel SMS-i teel endast tehtud pilte.

Lahouaiej-Bouhlel sõitis neljapäeva õhtul Bastille'i päeval renditud veokiga Nice'i rannapromenaadil rahva sekka. Rünnakus sai surma 84 ja vigastada üle 300 inimese. 18 inimest on endiselt kriitilises seisundis haiglas.

Rünnakuga seoses on vahistatud ja kuulatakse üle kuut inimest. Kinnipeetute seas on pühapäeva hommikul vahistatud 38-aastane albaanlane, keda kahtlustatakse Lahouaiej-Bouhleli rünnakus kasutatud püstoli andmises.

Tuneeslane kasutas püstolit rünnaku ajal tema teekonda blokeerida üritanud politsei pihta tulistamiseks. Korrakaitsjad leidsid püstoli koos kahe automaatrelva mulaaži ning kahjutu granaadiga rünnaku järel veokist.

Nice'i ründaja külastas promenaadi enne kahel korral

Allika sõnul külastas Lahouaiej-Bouhlel enne rünnakut kahel korral Nice'i rannapromenaadi.

Prantsuse politsei on küsitlenud alates neljapäeva öösel korraldatud rünnakust mitutsadat inimest, sõnas allikas. Paljude inimeste sõnul nägi tuneeslane välja religioosse inimesena, lisas allikas, ning Prantsuse võimude sõnul radikaliseerus Lahouaiej-Bouhlel "väga kiiresti".

Ründaja perekonnaliikmete sõnul ei külastanud Lahouaiej-Bouhlel kunagi mošeed. Samuti on räägitud tema pikaaegsetest probleemidest vaimse tervisega.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema