Türgi-ekspert: Erdoğan kasutab võimalust, et Türgi Putiniks saada ({{commentsTotal}})

Erdogan ja Putin 2015. aasta septembris Moskvas.
Erdogan ja Putin 2015. aasta septembris Moskvas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi-ekspert Witold Szabłowski arvates kasutab president Recep Tayyip Erdoğan amatöörliku riigipöördekatse järel võimalusi, et oma jõudu veelgi suurendada ning endale Putini-laadne võim haarata ja tõeliseks diktaatoriks muutuda.

Ekspert rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et Türgi sõjaväel on alati olnud väga suur ühiskondlik ja poliitiline roll. "See on kui üks demokraatia pea kohal olev kiht – kui demokraatia hästi ei tööta, siis tuleb ja sekkub sõjavägi," tõdes Szabłowski.

Tema sõnul oli Erdoğani suurim väljakutse võimule tulles armee maha rahustada või nõrgendada teda nii palju kui võimalik ning samm-sammult ta just seda tegigi ehk kasutas armee nõrgestamise põhjendusena läbirääkimisi Euroopa Liiduga.

"Ta ütles, et kui Türgi tahab EL-iga liituda, peab sõjaväe seadusliku korralduse euroopalikuks viima. See tähendas, et armee roll ei saanud olla enam nii suur kui varem," selgitas Szabłowski.

Tema sõnul suurendab Erdoğan pärast läbikukkunud riigipöördekatset veelgi oma võimu ning kutsub võib-olla esile uued valimised, aga kindlapeale puhastab ta oma vastaste ridu.

"Ta tahab konstitutsiooni Putini stiilis muuta. Ta tahab olla igavene Türgi president ja seda, et Türgi oleks presidentaalne riik," märkis Szabłowski.

Eksperdi arvates ei piirdu Erdoğani ambitsioon ainult Türgi valitsemisega, vaid ta tahab ka islamimaailma juht olla, kuid tema eesmärk on ilmselt sama, mis Putinil ehk Euroopat destabiliseeerida.

"Putini jaoks tähendaks see rohkem võimu Venemaale, Erdoğanile rohkem jõudu islamile Euroopas," leidis Szabłowski.

Toimetaja: Marek Kuul



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.