Obama mõistis politseinike ründamise hukka ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sean Gardner/Getty Images/AFP/Scanpix

USA president Barack Obama mõistis pühapäeval hukka rünnakud politseinike vastu ja rõhutas, et sellised asjad peavad lõppema.

Obama nimetas Louisianas aset leidnud kolme politseiniku tapmist argpükslikuks teoks.

"Viimastel nädalatel on juba kahel korral korraldatud argpükslikke ja põlastusväärseid rünnakuid politseiametnike vastu, kes panevad meie kaitsmiseks iga päev oma elu kaalule. Need rünnakud rahva teenistujate ning seaduse ja korra vastu peavad viivitamatult lõppema," manitses Obama.

"Mis iganes selle tulistamise motiiviks ka siis oli, nende vaprate politseinike surma rõhutab neid ohte, millega politseinikud igapäevaselt kokku puutuvad. Me peame endale kogu rahvana selgeks tegema, et miski ei õigusta vägivalda politseinike vastu," rääkis Obama.

Louisiana osariigis Baton Rouge'is lasti pühapäeval maha kolm ja haavati veel kolme politseinikku. Politseiülema kolonel Mike Edmonsoni andmetel oli tulistajaks Kansas Citys elanud 29-aastane mustanahaline mees. Ründaja motiivi osas puudub endiselt selgus, kuid kõige tõenäolisemalt oli tulistamine seotud rassipingetega.

Allikas: BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: