Türgi peaminister: surmanuhtluse asjus ei tohi kiirustada, kuid inimeste tahet ei saa vältida ({{commentsTotal}})

{{1468840949000 | amCalendar}}

Türgi peaminister Binali Yildirim ütles, et surmanuhtluse osas ei tohiks teha rutakaid otsuseid, kuid Türgi ei saa ignoreerida oma rahva nõudmisi.

Meeleavaldustel osalenud inimesed on korduvalt kutsunud valitsust üles karistama riigipöördekatse korraldanuid surmanuhtlusega. Türgi kaotas surmanuhtluse 2004. aastal, kuna seda nõudsid läbirääkimised Euroopa Liitu astumiseks, vahendas Reuters.

Yildirim ütles pärast valitsuse istungit, et surmanuhtluse taastamine nõuaks põhiseaduse muutmist.

Peaminister suurendas ka survet USA-le eksiilis elava moslemivaimuliku Fethullah Güleni väljaandmiseks. Ankara süüdistab just Güleni järgijaid riigipöördekatses.

"Me oleksime pettunud, kui meie Ameerika sõbrad paluksid meil esitada tõendeid, kuigi organisatsiooni liikmed püüavad selle inimese juhendamisel hävitada valitud valitsust," rääkis Yildirim.

"Praegusel hetkel võib isegi kahelda meie sõpruses," lisas ta.

Gülen on aga eitanud igasugust seotust riigipöördekatsega.

USA välisminister John Kerry ütles täna Brüsselis, et Ankara peab esitama ka ehtsaid tõendeid, kui nõuab Güleni väljaandmist.

Türgil on dokumendid riigipöördekatse kohta 

Yildirim kinnitas ka, et Türgil on dokumendid, milles on välja toodud riigipöördekatse eest vastutajad.

"Riigipöörde kavandajatel olid detailsed plaanid selle kohta, kes võtaks ministrikohad ja kes oleks sõjaseisukorra juht," ütles Yildirim.

Ta lisas, et uurimine alles käib ja vahistamised julgeolekujõudude hulgas jätkuvad.

Pikendati hävituslennukite patrulle 

Türgi president Tayyip Erdogan pikendas täna korraldust hävituslennukite patrullideks Istanbuli ja Ankara kohal.

Presidendi kantselei allika sõnul keelati sõjaväekopteritel Istanbulist õhku tõusta.

"Õhujõududele anti korraldus lasta alla iga sõjaväekopter Istanbuli kohal," ütles allikas.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: