Sarkozy süüdistab valitsust suutmatuses rünnakuid ennetada ({{commentsTotal}})

Nicolas Sarkozy.
Nicolas Sarkozy. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Prantsusmaa endine president Nicolas Sarkozy kritiseeris seoses Nice'i rünnakuga, et valitsus ei ole teinud piisavalt, et riigis turvalisust tagada.

Sarkozy ütles Prantsuse televisioonis kõneldes, et demokraatia ei tohi olla nõrk, vahendas BBC. "Demokraatia peab ütlema, et me võidame sõja," rääkis ekspresident.

Tema sõnul toetab ta karmimaid meetmeid nagu radikaliseerunud moslemite riigist välja saatmist ja radikaliseeruda võivate inimeste elektroonilist märgistamist.

Prantsuse valitsus on öelnud, et on vägivaldsete džihadistidega sõjas. Samas on juba kolmas suur rünnak viimase pooleteise aasta jooksul toonud riigijuhtidele kaasa palju kriitikat.

Neljapäeval sai Nice'is surma 84 inimest, kui ründaja sõitis veoautoga Bastille'i päeva tähistanud rahva hulka. 85 inimest on jätkuvalt haiglas, 18 neist kriitilises seisundis. Vaid 35 surnukeha on siiani ametlikult tuvastatud.

Täna peeti hukkunute mälestuseks nii Nice'is kui ka mujal riigis minutiline leinaseisak. 

Siiani ei ole selge, kas ründaja Mohamed Lahouaiej-Bouhlel oli islamiäärmuslane.

Prantsusmaa peaminister Manuel Valls on aga öelnud, et ta võis radikaliseeruda liiga kiiresti, et võimude tähelepanu köita.

Politsei lasi mehe maha, kui ta veok lõpuks kuulsal promenaadil Promenade des Anglais lõpus seiskus.

Prantsuse meedia andmetel uuris Bouhlel mõni päev enne rünnakut infot oma kavandatud teekonna kohta. Väidetavalt sõitis ta teisipäeval ja kolmapäeval promenaadi piirkonnast läbi.

Rünnakuga seoses on kinni võetud kokku kuus inimest. Viimati vahistati Albaaniast pärit mees ja naine. Lahouaiej-Bouhleli endine abikaasa lasti pühapäeval vabaks.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: