Armeenia võimud kutsusid politseinikke pantvangi võtnud kurjategijaid alla andma ({{commentsTotal}})

{{1468833128000 | amCalendar}}

Armeenia võimud kutsusid Jerevanis politseijaoskonda varjunud kurjategijaid relvi langetama ja pantvangis olevat nelja politseinikku vabastama.

Kurjategijad hõivasid pühapäeval pealinnas politseijaoskonna ja võtsid pantvange. Rünnaku käigus hukkus üks politseinik ja sai vigastada kaks, vahendas Reuters.

Kurjategijad kutsusid rahvast tulema tänavatele, et nõuda vangistatud opositsioonipoliitikute vabastamist. Pantvangistajate peamine nõudmine on Jirair Sefiliani vabastamine, keda võimud süüdistavad tsiviilrahutuste kavandamises. Sefilian vahistati juunis seoses väidetavalt ebaseadusliku relvade omamisega.

Julgeolekuteenistus teatas, et pühapäeval vabastati kaks ja täna veel kolm pantvangi.

Läbirääkimised olukorra rahumeelseks lõpetamiseks käivad.

"Relvastatud rühmitus keeldub vabastamast ülejäänud pantvange, kelle hulgas on kõrgeid ametnikke. Nad keelduvad relvi langetamast ja alla andmast," kirjutas riiklik julgeolekuteenistus pressiteates.

Teenistuse hinnangul kujutavad kurjategijad ühiskonnale ohtu.

Üks pantvangidest on väidetavalt Jerevani politsei asejuht Valeri Osipjan, samuti Armeenia politseijuhi asetäitja Vardan Egiazarjan.

Julgeolekuteenistuse hinnangul on tulemus ebakindel.

"Õiguskaitseorganid teevad kõik, mida suudavad, et seda rahumeelselt lõpetada, kuid praegustes oludes ei pruugi sellest piisata," märkis teenistus.

"Seetõttu me pöördume taas relvastatud grupeeringu poole, et nad lõpetaksid vastupanu. Praegu on veel aega ja võimalust seda teha," lisas teenistus.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: