Sester meenutas alkokaubanduse murega Ossinovskile EL-i põhialuseid ({{commentsTotal}})

Pood endises Ikla piiripunktis.
Pood endises Ikla piiripunktis. Autor/allikas: ERR

Rahandusminister Sven Sester leiab, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski võib Läti alkoholihindade suhtes olla küll rahulolematu, kuid Euroopa Liidus on õigus inimestel vabalt liikuda ja poes käia.

„Üheks Euroopa Liidu rahandus- ja majanduspoliitika põhialuseks on kokkulepe, et inimesed, kaubad ja teenused tohivad Euroopa Liidus liikuda vabalt üle riigipiiride. Usun, et mitte ainult minul, vaid ka ühelgi kolleegil valitsusest ei ole soovi seda kokkulepet muutma hakata," ütles Sester (IRL) ERR-i uudisteportaalile kommenteerides Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Ossinovski järelepärimist.

Sester meenutas, et alkoholi puhul on sätestatud koguseline printsiip ülepiiriliseks liikumiseks, nii et Euroopa Liidu teisest liikmesriigist Eestisse saabuv täisealine reisija võib maksuvabalt tuua päevas kaasa isiklikuks tarbeks kuni 110 liitrit õlut, kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 90 liitrit veini ja 20 liitrit lahjemat alkoholi.

"Maksu- ja tolliamet kontrollib piiril pisteliselt, millises koguses alkoholi üle piiri veetakse. Kuigi inimesed eksivad ka teadmatusest, on piirmäära ületamine väärtegu ning kontrollide käigus peetakse piirmäära ületav osa alkoholist kinni. Kui alkoholi veetakse üle piiri märkimisväärses mahus piirmäära ületades ja eesmärgiga äri teha, maksustab maksu- ja tolliamet kogu kauba aktsiisiga, mis lisandub väärteokaristusele," rääkis Sester.

Piirikaubanduse mõju tervikuna aktsiisilaekumisele on Sesteri sõnul seniste andmete põhjal väike: "Alkoholiaktsiisi laekumine on olnud üldiselt plaanipärane – aasta alguses koguti madalama maksumääraga varusid ja laekumised olid suured, praegu hakkab varude mõju taanduma. Poole aastaga on laekunud riigieelarves prognoositud kogu aastaks alkoholiaktsiisi summast ehk 248 miljonist eurost 52 protsenti ehk 128 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta kuue kuuga on alkoholiaktsiisi laekunud 21,4 protsenti rohkem."

Rahandusminister lisas, et kaupmehed müüvad praegu veel tarbijatele madalama aktsiisimääraga soetatud varusid, millelt on soetamise ajal aktsiis makstud ja seetõttu on aktsiisi laekumine mõnda aega kuude võrdluses tavapärasest väiksem, millega on rahandusministeerium oma prognoosides arvestanud.

Ossinovski soovis Sesteri selgitusi asjaolule, et vähemalt üks Eestis registreeritud ja Eesti maksukohuslaseks olev firma on Läti piiri äärde rajanud kaks alkoholimüügile spetsialiseerunud poodi.

"Toimub Eesti alkoholi müük Eestis registreeritud ettevõtte vahendusel Eesti tarbijale, aga Läti territooriumil. Selle ärimudeli eesmärk on hoiduda kõrvale kõrgemast aktsiisist ja teenida sellega tulu, õõnestades Eesti tervisepoliitikat. Minu hinnangul on eelkirjeldatud juhul tegemist sotsiaalselt vastutustundetu tegevusega," kirjutas Ossinovski Sesterile saadetud kirjas. "Lisaks on meieni jõudnud info, et madalama aktsiisiga alkoholi ostetakse suurtes kogustes müügiks Eesti toitlustusasutustes ja kaubanduses. Selline teguviis on otseselt vastuolus alkoholiseaduse nõuetega," kirjutas Ossinovski.

"Tervise- ja tööministrina toetan alkoholiaktsiisi tõusu rahva tervise kaitse eesmärgil. Küll aga teeb murelikuks aktsiisitõusuga intensiivistunud piirikaubandus, mille tulemusena ei pruugi me soovitul määral saavutada positiivset mõju rahva tervisele," leidis Ossinovski ja palus Sesteril informeerida sotsiaalministeeriumit, mida maksu- ja tolliamet on kujunenud olukorras teinud ning millised täiendavad tegevused või regulatsioonimuudatused on kavas rahandusministeeriumil.

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: