Sisekaitseakadeemia uue hoone maksumus võib turvanõuete tõttu tõusta ({{commentsTotal}})

Täiendavad turvanõuded võivad veelgi kasvatada sisekaitseakadeemia uue peahoone rajamise niigi pingelist eelarvet.

Sisekaitseakadeemia uue hoone projekteerimine läks oodatust enam kui 200 000 eurot kallimaks. Nüüd võib plaanituga võrreldes oluliselt suureneda ka ehituse enda maksumus, kuna siseministeeriumi hinnangul peaks uus hoone vastama paika pandud turvakontseptsioonile, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Juuni lõpus, pärast seda, kui Tallinnasse Kase tänavale rajatava sisekaitseakadeemia õppekompleksi arhitektuurikonkurss oli korraldatud ja võitjaga projekteerimislepingki sõlmitud, sai akadeemia rektor Katri Raik siseministeeriumilt järgmise teate: "palume projekteerimisel arvestada siseministeeriumi valitsemisala hoonete turvakontseptsiooni põhimõtteid."

Rahvusringhäälingule antud kirjalikus kommentaaris teatab siseministeerium, et kontseptsiooni eesmärk on varakult analüüsida ja planeerida meetmeid objekti füüsilise kaitse parandamiseks. "On hädavajalik tagada sisejulgeoleku oluliste objektide kaitstus ja kavandada meetmed võimaliku ründe ennetamiseks ning tõkestamiseks," seisab kirjas.

Sisekaitseakadeemia uuete hoonete rajamiseks on plaanitud 15 miljonit eurot. Rektor Katri Raik tõdeb, et kui hakata arhitektuurivõistluse võitnud kavandi kõrval järgima ka turvakontseptsiooni põhimõtteid, kasvab hoonete rajamise maksumus oluliselt. Kui palju, seda veel ei tea. Ühtlasi usub Raik, et turvalisuspüüdlustega ei saa liiale minna.

"Siin ongi küsimus, mis jääb alati õhku. Et kas me näitame politseinikku, kes aitab vanainimest üle tee, või politseiniku, kes on hambuni relvastatud. Tänasel politseil ja piirivalvel on kindlasti mõlemad pooled olemas aga kui me räägime Eestis laiapõhjalisest riigikaitsekontseptsioonist, siis meil ei ole põhjust ka üle pingutada ja oma maju teha kindluseks, kuhu kellelgi asja pole," sõnas Raik.

Samas, ohtu, et akadeemia hooned 2019. aasta alguseks ei valmi, Raiki sõnul siiski pole.
"Elades ise kitsamalt ja tehes tööd efektiivsemalt me püüame kõigepealt ise hakkama saada ja kui kuidagi ei saa, eks me siis palume lisaraha ja tuge. Nii et siin ei ole praegu midagi otsustatud ja väga suureks paanikaks ei ole kindlasti põhjust," lausus Raik.

Siiski tunnistab Katri Raik, et vastav arutelu oleks pidanud tekkima varem, vahest juba enne arhitektuurikonkurssi.

"Alati saab teha tööd paremini ja rohkem ette kaaludes. Seda nii ministeeriumi kui sisekaitseakadeemia poolelt. Aga ei ole ilus visata kivi kellegi teise kapsaaeda. Ikka tuleb öelda, et me ise oleksime pidanud siis mitu mitu korda järgi küsima," lausus Raik.

Kusjuures projekteerimine ise juba läheb oodatust kallimaks. Nimelt plaaniti hoonete projekteerimisele koos käibemaksuga kulutada alla 400 000 euro. Lõplik leping arhitektuurivõistluse võitnud osaühinguga Arhitektid 11 sõlmiti aga enam kui 600 000 euro peale. Katri Raiki sõnul mängis olulist rolli hinna kallinemises muutunud turuolukord.

"Hinnad kallinevad ja odavnevad selle järgi, millised on parasjagu turul pakkumused Eks praegu on olukord, kus eurorahad avanevad mitmel pool. On mitmeid projekteerimisi ja palju ehitisi. Nii et kartus hinna kallinemiseks on alati olemas," hindas Raik.

Samas tuleb mainida, et arhitektuurivõistlus, mille tingimustes oli kirjas ka eeldatav projekteerimise hind, korraldati jaanuari lõpus, ehk hinnatõusu tingitud turumuutused pidid toimuma vähem kui poole aastaga. Raik tõdeb siiski, et selliste muutustega eelarves tuleb lihtsalt arvestada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008. aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Uuendatud: 18:24 
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.