EL annab Eesti põllumeestele 8,1 miljonit erakorralist abi
Euroopa Komisjon plaanib Euroopa Liidu (EL) põllumeestele anda kokku 500 miljonit eurot erakorralist abi, Eesti põllumeeste osa paketist on 8,1 miljonit eurot.
Paketi kogumaht on 500 miljonit eurot ning sellega soovib Komisjon toetada põllumehi keerulises turuolukorras, mille mõju on eriti tugev piimandussektoris. Uue paketi jõustumisel on Euroopa Liit toetanud põllumehi erakorraliselt kokku enam kui 1 miljardi euroga, teatas Komisjon.
Paketis on kolm osa. Kokku 150 miljoni euro eest loob Komisjon üleliidulise meetmepaketi piimatoodangu vähendamise soodustamiseks. Lisaks maksab Euroopa Liit plaanide kohaselt 350 miljonit eurot tingimuslikku kohanemisabi; sellele summale võivad liikmesriigid lisada omapoolse panuse samas määras.
Eesti osa abikavast on 8,1 miljonit eurot. Läti saab kavast plaanide kohaselt 9,8 miljonit eurot ning Leedu 13,3 miljonit eurot. Enim toetust saab ilmselt Saksamaa, mille osa abikavast on 58 miljonit eurot, järgneb 49,9 miljoni euroga Prantsusmaa. Toetus on mõeldud peamiselt piimasektorile.
Lisaks sisaldab kava mitmesuguseid tehnilisi meetmeid paindlikkuse suurendamiseks, rahavoogude leevendamiseks ning turvavõrgu arendamiseks. See tähendab näiteks põllumajandustoetuste maksmise toomist ettepoole ja toetuste avansimakseid ning piimapulbri ladustamistoetust.
Piimapulbri sekkumiskokkuostudega jätkab Komisjon kuni 2017. aasta veebruari lõpuni. Lisaks pikendab Komisjon nii tavalist kui pikendatud piimapulbri eraladustamise meedet samuti vähemalt 2017. aasta veebruarini. Toetuste ettemaksmist võimaldab Komisjon alates oktoobrist, avansiliselt saada kuni 70 protsenti otsetoetuste mahust.
Kruuse: toetus on vajalik piimandussektorile uute turutingimustega kohanemiseks
Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul on toetus vajalik piimandussektorile uute turutingimustega kohanemiseks ning sealse ületootmise vähendamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
See tähendab, et tootjad, kes on valmis oma toodangut vähendama, saavad selle jaoks toetust.
"Eestis toodetakse ka ligi kaks korda rohkem piima kui Eesti sisemaiselt suudab ära tarbida ja uusi eksportturge tegelikult ei ole sellisel määral ja sellise hinnaga leitud. See tähendab seda, et põllumajandustootjatel on ühelt poolt ka selge rahadefitsiit ja see annaks neile võimaluse ja perspektiivi selles osas, et suudaks tegeleda nii uute turgude leidmisega kui ka tootmise ümberstruktureerimisega," selgitas minister.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Laur Viirand