Rain Kooli: kui hirm meid võidab, on terroristid juba võitnud ({{commentsTotal}})

ISIS, mis viimasel ajal terrorismi kõige enam mahitab, on eriti ohtlik seetõttu, et ISISe ideoloogid tunnevad suurepäraselt just Lääne ühiskondades üles kasvanud noorte moslemimeeste hingeelu ja oskavad koostada kihutuskõne, mis õhutab ja kasutab potentsiaalsetes kaasajooksikutes peituvat frustratsiooni ja alaväärsuskompleksi, ühendades religioossed tõlgendused lääneliku märuliõhinaga. Siiski oli kõige hullem terrorismiaasta Euroopas hoopis 1979, mil erinevad separatistlikud ja natsionalistlikud äärmusrühmitused saatsid korda üle 800 rünnaku, kirjutab Rain Kooli oma kommentaaris.

Kogukondlik teatmeteos Vikipeedia defineerib hirmu kui "tundmuse, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada."

Eestikeelne Vikipeedia artikkel viitab ka tuntud USA psühholoogile Paul Ekmanile, kelle hinnangul on hirm üks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud on viha, rõõm, kurbus, üllatus ja vastikus.

Hirm on siis loomulik looduslik nähtus, mida on võimeline tundma ka kõige võimsamad kiskjad ning mida üldse ei tunne ainult vaimselt väga erandlikud indiviidid – et mitte öelda hullud.

Hirm võtab väga erinevaid vorme, alates hirmutunde tekkimisest väga konkreetses üllatavas olukorras ja lõpetades evolutsiooniliselt kujunenud üldhirmudega, näiteks pimedusekartus.

Kõik hirmud ei ole üldse ratsionaalsed, mõistusepärased. Eriti kipuvad irratsionaalsed olema just need inimliigi arengu käigus kujunenud üldhirmud, mille esinemine kas meie geograafilises piirkonnas – või näiteks meie ajas – on mõttetu, aga meie meeled ja vaim ei suuda neid hirmu nii-öelda välja lülitada.

Üks hea näide on arahnofoobia, ämblikekartus. Eestis elavast 520st ämblikuliste liigist ei ole ükski inimesele ohtlik, siiski on ämblikekartus siin elavate inimeste seas laialdaselt levinud.

Üks looduslikest hirmudest on ka hirm vägivalla, täpsemalt kõige sellega kaasneva ees – lähedaste või enese surm, vigastused, valu. Kuid ka siin viskab meie psühholoogia meile vingerpussi: inimeste kartused ei ole ka vägivalla puhul loogiliselt seotud selle esinemise tõenäosusega.

Näiteks on isegi Eesti taolises ühiskonnas võimalus saada avalikus kohas võhivõõra inimese poolt stiihiliselt rünnatud kordades väiksem kui vägivalla kogemine endale tuttavava või lähedase inimese käe läbi ja privaatsemas kohas. Keskeltläbi kardavad inimesed siiski kodus või tööl viibimist vähem kui nii-öelda põõsast ründajat.

Kõige hullem terrorismiaasta Euroopas oli 37 aastat tagasi

Otsapidi peatus sel teemal ka Euroopa poliitiliste uuringute konsortsiumi korraldatud noorteadlaste konverentsil esinenud väärtusteuurija Christian Welzel, kelle ettekandest tegi ülevaateartikli rahvusringhäälingu teadusportaal Novaator.

Welzel toob oma ettekandes välja, et arusaam, nagu muutuks maailm üha vägivaldsemaks ja ebaturvalisemaks, on ekslik. Pikas perspektiivis valitseb maailmas siiski suundumus rahule ning valikuvõimaluste ja vabaduste avardumisele. Hoolimata sellest, et areng selle poole on alati liikunud kaks sammu edasi ja ühe sammu tagasi.

Selliseid mõtteid on pealtnäha kummastav lugeda, eriti kui need avalduvad samal päeval, mil ajakirjandus käsitleb veel terrorirünnakut Nice'is ja Türgist hakkavad kanduma teated sõjaväelisest riigipöördekatsest. Kuid ainult pealtnäha. Uudised rahutahte ja vabaduste võidukäigust tunduvad olevas karjuvas vastuolus maailmast kanduvate sündmustega ainult väga lühikeses perspektiivis. Tegelikult osutab isegi lihtne terrorirünnakute statistika, et Welzelil on üldiselt õigus.

Terrorismi ideoloogiline külg on küll muutunud – see tähendab, et tänaste terroristide enamik hüüab teistsuguseid loosungeid kui näiteks 40 aastat tagasi –, kuid oma olemuselt jääb terrorism siiski samasuguseks... ja laias laastus kahaneb.

Viimase 45 aasta statistika osutab, et kõige hullem terrorismiaasta oli Euroopas hoopis 1979, mil erinevad separatistlikud ja natsionalistlikud äärmusrühmitused saatsid korda üle 800 rünnaku.

Neist kõige verisemate kätega on oma ingliskeelse nimetuse järgi IRAna tuntud Iiri Vabariiklik Armee. See tappis alates 1970. aastast kokku üle tuhande inimese, peamiselt Põhja-Iirimaal ja mujal Ühendkuningriigis. Baskide ETA ei jää väga kaugele maha oma 700 ohvriga. Põhja-Iirimaal tegutsenud Ulsteri unionistid (ehk Põhja-Iirimaa kuulumist Ühendkuningriiki pooldanud äärmuslased) hoiavad oma kahe eraldi rühmitusega kolmandat ja viiendat kohta kokku 500 ohvriga.

Kui vaadata otsa terrorirünnakute arvule, siis mainitud liikumised koos Korsika iseseisvust – vähemalt ametliku ideoloogia kohaselt – taotlenud äärmuslastega panid 45 aasta sees toime ligikaudu 5000 terrorirünnakut.

Islamiterrorism on tõeline oht, kuid mitte võitmatu

See ei tähenda, et islamiäärmuslaste terrorismi ohtu Euroopas tuleks suhtuda kergekäeliselt.

ISIS, mis viimasel ajal seda terrorismi kõige enam mahitab, on eriti ohtlik selle pärast, et ISISe ideoloogid tunnevad suurepäraselt just Lääne ühiskondades üles kasvanud noorte moslemimeeste hingeelu ja oskavad koostada kihutuskõne, mis õhutab ja kasutab potentsiaalsetes kaasajooksikutes peituvat frustratsiooni ja alaväärsuskompleksi, ühendades religioossed tõlgendused lääneliku märuliõhinaga.

Islamiterrorism on tõeline oht. Küll aga aitab teatud pespektiivitunnetus aru saada sellest, et terroristid ei ole Euroopas võitnud ning erinevad julgeolekujõud üle Euroopa teevad tegelikult juba aastakümneid pidevat, päris professionaalset – ja tulemuslikku – tööd terrorismi takistamiseks.

Ning lõpuks on meie suhtumine ka osa sellest terrorismivastasest võitlusest. Kui hirm meid võidab, on terroristid juba võitnud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Ott TänakOtt Tänak
Lappi kerkis Soomes liidriks, Tänak lähenes Sordole

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 17:50 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.