Ilves: Türgi peab leidma lahendused demokraatia tagamiseks ({{commentsTotal}})

Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves Autor/allikas: Postimees/Scanpix

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul peab Türgi leidma Euroopa Liiduga ühinemiseks lahendused demokraatia ja õigusriigi tagamiseks.

"On selge, et Türgi jaoks on väljakutse leida pikaajalise stabiilsuse tagamiseks riigis lahendused, mis oleks täiel määral kooskõlas õigusriikluse ja demokraatia reeglitega. Ainult nii saame Euroopa ja Türgi koostöös rakendada meie suhete täit potentsiaali," ütles Ilves pressiesindaja vahendusel ERR-i uudisteportaalile. "On traagiline, et nii paljud kaotasid sõjaväelise riigipöörde katse ööl oma elu, sõjaväelisele riigipöördele ei ole õigustust."

Türgil ja Eestil on Ilvese sõnul head suhted. "Oleme tihedalt seotud. Türgi on nii oluline NATO liitlane kui ka kaubanduspartner. Euroopa Liidu ja Türgi tihe koostöö ja dialoog ulatub aastakümnete tagusesse aega."

Ilves tuletas meelde, et Türgi sõlmis 1963. aastal selleaegse Euroopa Majandusühendusega nn Ankara kokkulepe, millega loodi vundament tihedatele ja mitmekülgsetele suhetele, Türgi ja EL-i vahel kehtib alates 1996. aastast tolliliit ning Türgile anti kandidaatriigi staatus 1999. aastal ja EL-iga ühinemisläbirääkimised algasid 2005. aastal.

"Seda kõike pole võimalik üleöö tühistada või tagasi pöörata. Veelgi enam, sellesse koostöösse on lisandunud uusi mõõtmeid nagu näiteks põgenikekriis ja kiirendatud läbirääkimised viisavabaks reisimiseks. Seda kõike kinnitasid EL-i välisministrid ka täna Brüsselis," märkis president Ilves.

"See aga ei tähenda, et ma poleks mures, kui vaatan viimaste päevade sündmuste kiiret kulgu," nentis riigipea.

Türgis algas reede õhtul sõjaväelise riigipöörde katse, mis suruti laupäeva pärastlõunaks maha. Türgi valitsuse andmetel hukkus riigipöördekatse käigus vähemalt 290 inimest. Võimud on riigipöördekatse järel vahistanud üle 6000 inimese. Lisaks sõjaväelastele on Türgi võimud pidanud kinni ka sadu kohtunikke ja prokuröre.

Toimetaja: Indrek Kuus



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: