Kerry: Türgi peab Güleni asjus tõendeid esitama ({{commentsTotal}})

Fethullah Gülen.
Fethullah Gülen. Autor/allikas: Greg Savoy/Reuters/Scanpix

USA riigisekretär John Kerry kinnitas täna, et on teinud Türgi poolele selgeks, et Ankara peab vaimulik Fethullah Güleni väljaandmiseks esitama vettpidavaid tõendeid.

"USA-s on kindel protsess väljaandmispalvete menetlemiseks. Türgi peab esitama tõendeid, mitte süüdistavaid väiteid," vahendas Reuters USA välisministri Brüsselis öeldud sõnu.

Kerry ütles juba eile, et USA on valmis kaaluma Güleni Ankarale välja andmist, kuid hetkel pidavat Türgi ametnikud alles dokumente koostama ning mingit ametlikku palvet pole Washingtonile esitatud.

Laupäeval kinnitas Kerry oma Türgi kolleegile Mevlut Cavusoglule, et USA hakkab "koheselt" hindama fakte, kui need neile esitatakse.

"Me hoia ühestki tegevusest kõrvale ja me pole seda ka kunagi teinud. Me oleme alati öelnud, et kui teil on tõendid X, Y või Z, siis esitage need meile. Türgi on sõber. Türgi on liitlane," selgitas USA välisminister, kuid rõhutas, et USA-s kehtivad inimeste õiguste kaitseks väga ranged reeglid. "Me peame selle juriidilise protsessi läbima."

Samuti on Kerry rõhutanud, et riigipöördekatse tuli USA jaoks üllatusena ning mingeid luureandmeid või vihjeid sellel teemal laekunud ei olnud.

Erdogan: kui me oleme päriselt partnerid, tuldagu siis partneri soovile vastu

Recep Tayyip Erdogan süüdistab oma endist liitlast ja USA-s Pennsylvania osariigis elavat Gülenit reedel aset leidnud riigipöördekatses. Presidendi sõnul kirjutavad Türgi justiits- ja välisminister nii USA kui ka teiste lääneriikide valitsustele, et nad Güleni ja tema toetajad Türgile välja annaksid.

"Pärast seda mässukatset helistasin ma taas USA presidendile ja ütlesin, et antagu see Pennsylvanias pesitsev isik juba Türgile välja. Tehtagu seda, kui me tõesti oleme strateegilised partnerid. Kui me oleme päriselt partnerid, tuldagu siis partneri soovile vastu - meie anname teile alati välja iga terroristi, keda te iganes tahate," rääkis Erdogan rahvakogunemisel.

Gülen on väljaandmiseks valmis, riigipöördekatset peab ta Erdogani lavastuseks

75-aastane Gülen on Ankara süüdistused tagasi lükanud ja pakkunud, et riigipöördekatse oli Erdogani poolt lavastatud, et riigis suuremat võimu haarata. Samuti rõhutas eraklik usumees, et ta ise tegelikult ei tea, kes tema järgijad üldse on.

Vaimuliku sõnul on ta nõus iga otsusega, mille USA tema väljaandmise asjus langetab, ja kinnitas, et ei muretse oma saatuse pärast.

Tõsiseltvõetava riigipöördekatse jaoks oli äsja toimunu Güleni arvates lihtsalt liiga kohmakas.

"Ma ei usu neid süüdistusi, mida president Erdogan esitab. Ma ei usu, et maailm neid usub. Ma ei usu, et maailm võtab neid tõsiselt. Selle viimase katse puhul on tõenäosus, on võimalus, et see oli lavastatud ja mõeldud edasiste süüdistamiste ja paljastamiste õigustamiseks. Ma ei välistaks seda võimalust. Ongi kõik," lausus ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: