Kaljurand: oluline on, et Türgis järgitaks õigust õiglasele kohtupidamisele ({{commentsTotal}})

{{1468853716000 | amCalendar}}

Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel viibiv välisminister Marina Kaljurand ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Türgile pannakse südamele, et süüdlaste üle õiguse mõistmine käiks kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.

Euroopa Liit soovib tema kinnitusel jätkata koostööd demokraatliku, stabiilse ja õigusriigi põhi-mõtteid austava Türgiga.

"Seoses Türgis toimuvaga võttis nõukogu vastu järeldused ja nende järelduste peamised punktid ongi sellised, et ühelt poolt mõistetakse hukka riigipöördekatse, mis Türgis toimus ja avaldatakse täit toetust Türgi valitud ametivõimudele, Türgi põhiseadusele, institutsioonidele, aga teiselt poolt pannakse ka Türgile südamele, et edaspidi toimuks süüdlaste üle õiguse mõistmine kooskõlas õigusriigi põhimõtetega," selgitas Kaljurand.

Küsimusele, kas Türgil peaks olema asja Euroopa liitu juhul, kui Türgi ikkagi taastaks surmanuhtluse, vastas Kaljurand, et selline võimalus on välistatud.

"Sellele saab väga üheselt vastata, et see on välistatud. Kopenhaageni kriteeriumide järgi ei saa olla liikmesriik, tegelikult ei saa olla ka kandidaatriik riik, kes on taastanud surmanuhtluse või kus on surmanuhtlus.

Missuguse pilguga vaadatakse aga seda, kuidas vahistatakse Türgis kohtunikke ja sõjaväelasi?

"Muidugi see tekitab väga palju küsimusi, sest viimane seis vist on vahistatud 7-8000 inimest. Need vahistamised on toimunud väga lühikese aja jooksul ja oluline on see, mis saab edasi, kuidas hakatakse nende inimeste üle õigust mõistma. Kuidas hakatakse tuvastama, kes on mida toime pannud, sest tõesti on keeruline ette kujutada, et 3000 kohtunikku aitasid kaasa riigipöördekatse läbiviimisele," rääkis Kaljurand. 

Välisministrite istungile eelnes kohtumine USA kolleegiga

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis keskendus arutelu seoses viimaste päevade kriitiliste välispoliitiliste arengutega olukorrale Türgis ning terrorismivastasele võitlusele. Samuti räägiti uuest Euroopa Liidu globaalstrateegiast. EL-i välisministrite istungile eelnes kohtumine Ameerika Ühendriikide välisminister John Kerryga, kellega arutati koostööd mitmesugustes välispoliitilistes küsimustes, teatas varem välisministeerium

Rääkides Nice´is toimunust, avaldasid Euroopa Liidu välisministrid Prantsusmaale kaastunnet ja solidaarsust. Võitluses terrorismiga on välisministrite sõnul oluline teha veelgi suuremaid jõupingutusi koostöö parandamisel nii Euroopa Liidu sees kui ka välispartneritega.

"Operatiivselt toimiv teabevahetus riikide ning erinevate institutsioonide ja asutuste vahel, sealhulgas eri andmebaaside koostalitusvõime on võtmetähtsusega," märkis välisminister Kaljurand.

Välisministrid rõhutasid, et möödunud aastal vastu võetud Euroopa julgeoleku tegevuskava tuleb kiiresti ellu rakendada. "Eesti on Daeshi-vastase koalitsiooni liige ning oleme valmis panustama Iraagi relvajõudude väljaõppesse," tõdes Kaljurand.

Välisministri sõnul on samuti oluline panustada vägivaldse ekstremismi ja terrorismi ennetustöösse, eeskätt noorte hulgas.

Riigipöördekatse mõisteti hukka

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid mõistsid hukka riigipöördekatse Türgis, avaldades toetust demokraatlikult valitud valitsusele, institutsioonidele ning seaduslikule korrale.

"Probleeme ja pingeid ühiskonnas ei saa lahendada vägivalla, relvade ega sõjalise sekkumisega, vaid üksnes demokraatlike protsesside kaudu,“ ütles Kaljurand.

Kaljuranna sõnul pidasid Euroopa Liidu välisministrid Türgi puhul äärmiselt oluliseks, et peetaks täielikult kinni põhiseaduslikust korrast ning õigusriigi põhimõtetest. "On oluline, et õigusemõistmise käigus järgitaks inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas õigust õiglasele kohtupidamisele," lausus Kaljurand.

Välisministrid kinnitasid, et Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik ja Euroopale oluline partner.

Arutati EL-i globaalstrateegiat

Euroopa Liidu välisministrid arutasid ka uut Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika globaalstrateegiat.

Kaljuranna sõnul ühendab uus globaalstrateegia esmakordselt kogu Euroopa Liidu välistegevuse ja poliitika ühtseks tervikuks, kus sõnastatakse nii Euroopa Liidu huvid, prioriteedid kui ka nende elluviimiseks vajaminevad vahendid.

“Nüüd tuleb tähelepanu pöörata strateegia ellurakendamisele ja jätkuaruteludele kõigi liikmesriikide osalusel,” ütles välisminister.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini esitles uut globaalstrateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“ esmakordselt Euroopa Ülemkogul käesoleva aasta 28. juunil.

Toimetaja: Laur Viirand



Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.
Nordica ja Adria partnerlus lõppes krõbeda intressiga laenulepinguga

Nordica majandusaasta aruandest ilmneb, et Eesti lennundusettevõte on laenanud sloveenlaste Adria Airwaysile kuueks aastaks 15-protsendilise intressimääraga 4,556 miljonit eurot.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.