Kaljurand: oluline on, et Türgis järgitaks õigust õiglasele kohtupidamisele ({{commentsTotal}})

{{1468853716000 | amCalendar}}

Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel viibiv välisminister Marina Kaljurand ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Türgile pannakse südamele, et süüdlaste üle õiguse mõistmine käiks kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.

Euroopa Liit soovib tema kinnitusel jätkata koostööd demokraatliku, stabiilse ja õigusriigi põhi-mõtteid austava Türgiga.

"Seoses Türgis toimuvaga võttis nõukogu vastu järeldused ja nende järelduste peamised punktid ongi sellised, et ühelt poolt mõistetakse hukka riigipöördekatse, mis Türgis toimus ja avaldatakse täit toetust Türgi valitud ametivõimudele, Türgi põhiseadusele, institutsioonidele, aga teiselt poolt pannakse ka Türgile südamele, et edaspidi toimuks süüdlaste üle õiguse mõistmine kooskõlas õigusriigi põhimõtetega," selgitas Kaljurand.

Küsimusele, kas Türgil peaks olema asja Euroopa liitu juhul, kui Türgi ikkagi taastaks surmanuhtluse, vastas Kaljurand, et selline võimalus on välistatud.

"Sellele saab väga üheselt vastata, et see on välistatud. Kopenhaageni kriteeriumide järgi ei saa olla liikmesriik, tegelikult ei saa olla ka kandidaatriik riik, kes on taastanud surmanuhtluse või kus on surmanuhtlus.

Missuguse pilguga vaadatakse aga seda, kuidas vahistatakse Türgis kohtunikke ja sõjaväelasi?

"Muidugi see tekitab väga palju küsimusi, sest viimane seis vist on vahistatud 7-8000 inimest. Need vahistamised on toimunud väga lühikese aja jooksul ja oluline on see, mis saab edasi, kuidas hakatakse nende inimeste üle õigust mõistma. Kuidas hakatakse tuvastama, kes on mida toime pannud, sest tõesti on keeruline ette kujutada, et 3000 kohtunikku aitasid kaasa riigipöördekatse läbiviimisele," rääkis Kaljurand. 

Välisministrite istungile eelnes kohtumine USA kolleegiga

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis keskendus arutelu seoses viimaste päevade kriitiliste välispoliitiliste arengutega olukorrale Türgis ning terrorismivastasele võitlusele. Samuti räägiti uuest Euroopa Liidu globaalstrateegiast. EL-i välisministrite istungile eelnes kohtumine Ameerika Ühendriikide välisminister John Kerryga, kellega arutati koostööd mitmesugustes välispoliitilistes küsimustes, teatas varem välisministeerium

Rääkides Nice´is toimunust, avaldasid Euroopa Liidu välisministrid Prantsusmaale kaastunnet ja solidaarsust. Võitluses terrorismiga on välisministrite sõnul oluline teha veelgi suuremaid jõupingutusi koostöö parandamisel nii Euroopa Liidu sees kui ka välispartneritega.

"Operatiivselt toimiv teabevahetus riikide ning erinevate institutsioonide ja asutuste vahel, sealhulgas eri andmebaaside koostalitusvõime on võtmetähtsusega," märkis välisminister Kaljurand.

Välisministrid rõhutasid, et möödunud aastal vastu võetud Euroopa julgeoleku tegevuskava tuleb kiiresti ellu rakendada. "Eesti on Daeshi-vastase koalitsiooni liige ning oleme valmis panustama Iraagi relvajõudude väljaõppesse," tõdes Kaljurand.

Välisministri sõnul on samuti oluline panustada vägivaldse ekstremismi ja terrorismi ennetustöösse, eeskätt noorte hulgas.

Riigipöördekatse mõisteti hukka

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid mõistsid hukka riigipöördekatse Türgis, avaldades toetust demokraatlikult valitud valitsusele, institutsioonidele ning seaduslikule korrale.

"Probleeme ja pingeid ühiskonnas ei saa lahendada vägivalla, relvade ega sõjalise sekkumisega, vaid üksnes demokraatlike protsesside kaudu,“ ütles Kaljurand.

Kaljuranna sõnul pidasid Euroopa Liidu välisministrid Türgi puhul äärmiselt oluliseks, et peetaks täielikult kinni põhiseaduslikust korrast ning õigusriigi põhimõtetest. "On oluline, et õigusemõistmise käigus järgitaks inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas õigust õiglasele kohtupidamisele," lausus Kaljurand.

Välisministrid kinnitasid, et Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik ja Euroopale oluline partner.

Arutati EL-i globaalstrateegiat

Euroopa Liidu välisministrid arutasid ka uut Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika globaalstrateegiat.

Kaljuranna sõnul ühendab uus globaalstrateegia esmakordselt kogu Euroopa Liidu välistegevuse ja poliitika ühtseks tervikuks, kus sõnastatakse nii Euroopa Liidu huvid, prioriteedid kui ka nende elluviimiseks vajaminevad vahendid.

“Nüüd tuleb tähelepanu pöörata strateegia ellurakendamisele ja jätkuaruteludele kõigi liikmesriikide osalusel,” ütles välisminister.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini esitles uut globaalstrateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“ esmakordselt Euroopa Ülemkogul käesoleva aasta 28. juunil.

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: