Türgi õhuväe endine ülem eitas riigipöördekatse juhtimist ({{commentsTotal}})

Kindral Akin Öztürk pärast kinnipidamist.
Kindral Akin Öztürk pärast kinnipidamist. Autor/allikas: Anadolu/Sotsiaalmeedia
{{1468861052000 | amCalendar}}

Türgi riiklik uudisteagentuur Anadolu teatas varem, et õhuväe endine ülem, kindral Akin Öztürk on tunnistanud üles reedel aset leidnud riigipöördekatse korraldamise. Hiljem kohtu ette astudes kindral aga seda ei kinnitanud, vaid eitas riigipöördekatse juhtimist.

Ankara kriminaalkohus peab otsustama, kas tema ja veel 26 kindralit ja admirali peavad jääma kuni kohtuprotsessini vahi alla, vahendasid BNS, BBC ja Reuters.

Neid kahtlustatakse katses kukutada olemasolev kord ja vandenõus president Recep Tayyip Erdoğani tapmiseks.

Oma avalduses prokuröridele eitas kurnatud oleku ja sidemes kõrvaga Akin Oztürk vandenõu juhtimist. "Ma ei ole see isik, kes kavandas või juhtis riigipööret. Kes seda kavandas ja juhtis, ma ei tea," vahendas uudisteagentuur Anadolu tema sõnu.

Riigimeedia teatas varem, et kindral olevat riigipöördekatse korraldamise üles tunnistanud

Riigimeedia teatas varem esmaspäeval, justkui oleks kindral Öztürk öelnud ülekuulajatele, et ta "tegutses eesmärgiga korraldada riigipööre".

Anadolu avaldas ka fotod Ankara kohtuhoone trepil seisvast Oztürkist ja teistest kahtlusalustest, kel olid käed selja taha seotud. Fotodel oli näha, et endine õhuväe ülem on saanud ka vigastada.

Varem on kindral teatanud, et pole riigipöördekatse korraldamisega seotud ning üritas seda hoopis takistada.

Kindral Öztürk oli Türgi õhuväe ülem aastatel 2013-2015.

Anadolu andmetel on Öztürkiga koos kinni peetud veel 69 kindralit ja admirali. 11 neist on ka ametlikult vahi alla võetud.

Kokku on sõjaväelasi kinni peetud umbes 3000, lisaks on kinni peetud ka 3000 kohtunikku ja prokuröri, keda samuti kahtlustatakse seotuses riigipöördekatsega. Lisaks anti täna teada, et rohkem kui 8000 politseinikku on ametist lahti lastud. 

Türgi võimud on süüdistanud riigipöördekatses presidend Recep Tayyip Erdogani kunagise liitlase ja praeguse vaenlase, USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleni toetajaid relvajõududes.

Viis, kuidas Türgi riigipöördes kahtlustatavaid kohtleb, on tekitanud muret paljudes liitlastes, Euroopa Liidu ja USA liidrid on kutsunud Ankarat üles järgima õigusriigi põhimõtteid.

Erameedia: kindral Öztürk pole midagi üles tunnistanud

Kaks erameedia kanalit - Habertürk ja NTV - aga teatasid seepeale, et kindral Öztürk pole riigipöördekatses osalemist üles tunnistanud.

Telekanalite väitel oli Öztürk prokuröridele öelnud, et tal polnud riigipöördekatses mingit rolli.

"Ma ei ole keegi, kes kavandas või juhtis 15. juulil toimunud riigipöördekatset ning ma ka ei ta ka, kes seda tegi," tsiteeris NTV endise õhuväeülema tunnistust.

Võimud otsivad läbi Incirliki õhuväebaasi

Anadolu uudisteagentuuri teatel otsivad võimud praegu läbi ka Incirliki õhuväebaasi, mida lisaks Türgile kasutavad ka USA ning teised ISIS-e vastases operatsioonis osalevad liitlased.

Türgi valitsus kahtlustab, et baasis käisid tankimas ka riigipöörajate õhusõidukid. Uuritakse ka õhuväebaasi radariandmeid, et selgitada välja, kas baasist pärit tankerlennuk käis kütusega varustamas Ankaras parlamendihoonet pommitanud hävitajaid.

Eile teatati, et riigipöördekatsega seoses vahi alla võetud sõjaväelaste seas on ka Incirliki õhuväebaasi ülem, kindral Ercan Van.

Lisaks baasi ülemale on vahi alla võetud 11 sõdurit ja üks sealse piirkonna politseinik.

ISIS-e vastaseid missioonilende said Incirlikis asuvad USA sõjalennukid hakata uuesti tegema juba eile.

Toimetaja: Laur Viirand



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema