Välisministeerium ootab Prantsusmaalt infot kahe Nice'is olnud eestlase saatuse kohta ({{commentsTotal}})

Välisministeeriumile teadaolevalt sai Nice'i terrorirünnakus viga neli Eesti kodanikku. Kahe puhul soovitakse Prantsusmaa võimudelt täiendavat informatsiooni ja kinnitust, et need inimesed on elus.

Neist kaks viibivad haiglas ja nende asukoht on ministeeriumile teada. Küll oodatakse endiselt Prantsusmaa ametivõimudelt infot selle kohta, kus ja millises seisus on kaks ülejäänud eestlasest kannatanut.

"Aktuaalne kaamera" küsis välisministeeriumilt, miks ei ole neljast vigastatud eestlasest kaht veel leitud.

"Me ootame seda infot tõepoolest Prantsuse ametivõimudelt. Täna laekus meile Prantsuse välisministeeriumilt info, et 84-st hukkunust on tuvastatatud praeguseks 52. Samal ajal on tuvastamata isikuid ka nende inimeste hulgas, kes on haiglas. Meil ei ole praegu muud teha, kui oodata siis infot," vastas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

"Kas te teate, kas need kaks inimest on elus?" küsis ERR täpsustuseks.

"Meil selle kohta andmed puuduvad. Nagu ma ütlesin, me peame ootama tõepoolest infot Prantsuse ametivõimudelt. Nii lähedased kui Eesti ametivõimud on teinud kõik võimaliku selleks, et see tuvastamine oleks võimalikult kiiresti võimalik," selgitas Eesmaa.

Postimees: hukkuda võis kaks Eesti elanikku

"Kõik märgid näitavad, et Nice’i rünnak võis tuua Eestile esimesed terroriohvrid – Tatjana, kes puhkas koos abikaasa, tütre ja lastelastega Nice’is, ning Tallinna noormehe Rickard Kruusbergi (21), kes osales seal peetud innovatsiooniakadeemias," kirjutab ajaleht Postimees.

Mõlema saatusest pole omastel ega tuttavatel õnnestunud nelja ööpäeva jooksul vähimatki aimu saada. On vaid teada, et mõlemad osalesid Prantsuse iseseisvuspäeva õhtustel pidustustel Nice’i promenaadil.

Infot terroriohvrite kohta annavad Prantsuse võimud avalikkusele vaid juhul, kui teave on täiesti kindel. Hukkunute puhul peavad omaksed surnukeha tuvastama või kui see on võimatu, tehakse DNA-ekspertiis.

Ka rahvusvahelises meedias, näiteks ajalehes The Guardian kirjutatakse, et Nice'is toimuval innovatsiooniakadeemial osalenud 22-aastane ukrainlasest Kanada kodanik Misha Bazelevsky ja 21-aastane Rickard Kruusberg on siiani ametlikult leidmata.

Toimetaja: Tiina Jaakson, Laur Viirand



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: