Välisministeerium ootab Prantsusmaalt infot kahe Nice'is olnud eestlase saatuse kohta ({{commentsTotal}})

Välisministeeriumile teadaolevalt sai Nice'i terrorirünnakus viga neli Eesti kodanikku. Kahe puhul soovitakse Prantsusmaa võimudelt täiendavat informatsiooni ja kinnitust, et need inimesed on elus.

Neist kaks viibivad haiglas ja nende asukoht on ministeeriumile teada. Küll oodatakse endiselt Prantsusmaa ametivõimudelt infot selle kohta, kus ja millises seisus on kaks ülejäänud eestlasest kannatanut.

"Aktuaalne kaamera" küsis välisministeeriumilt, miks ei ole neljast vigastatud eestlasest kaht veel leitud.

"Me ootame seda infot tõepoolest Prantsuse ametivõimudelt. Täna laekus meile Prantsuse välisministeeriumilt info, et 84-st hukkunust on tuvastatatud praeguseks 52. Samal ajal on tuvastamata isikuid ka nende inimeste hulgas, kes on haiglas. Meil ei ole praegu muud teha, kui oodata siis infot," vastas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

"Kas te teate, kas need kaks inimest on elus?" küsis ERR täpsustuseks.

"Meil selle kohta andmed puuduvad. Nagu ma ütlesin, me peame ootama tõepoolest infot Prantsuse ametivõimudelt. Nii lähedased kui Eesti ametivõimud on teinud kõik võimaliku selleks, et see tuvastamine oleks võimalikult kiiresti võimalik," selgitas Eesmaa.

Postimees: hukkuda võis kaks Eesti elanikku

"Kõik märgid näitavad, et Nice’i rünnak võis tuua Eestile esimesed terroriohvrid – Tatjana, kes puhkas koos abikaasa, tütre ja lastelastega Nice’is, ning Tallinna noormehe Rickard Kruusbergi (21), kes osales seal peetud innovatsiooniakadeemias," kirjutab ajaleht Postimees.

Mõlema saatusest pole omastel ega tuttavatel õnnestunud nelja ööpäeva jooksul vähimatki aimu saada. On vaid teada, et mõlemad osalesid Prantsuse iseseisvuspäeva õhtustel pidustustel Nice’i promenaadil.

Infot terroriohvrite kohta annavad Prantsuse võimud avalikkusele vaid juhul, kui teave on täiesti kindel. Hukkunute puhul peavad omaksed surnukeha tuvastama või kui see on võimatu, tehakse DNA-ekspertiis.

Ka rahvusvahelises meedias, näiteks ajalehes The Guardian kirjutatakse, et Nice'is toimuval innovatsiooniakadeemial osalenud 22-aastane ukrainlasest Kanada kodanik Misha Bazelevsky ja 21-aastane Rickard Kruusberg on siiani ametlikult leidmata.

Toimetaja: Tiina Jaakson, Laur Viirand



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: