Välisministeerium ootab Prantsusmaalt infot kahe Nice'is olnud eestlase saatuse kohta ({{commentsTotal}})

Välisministeeriumile teadaolevalt sai Nice'i terrorirünnakus viga neli Eesti kodanikku. Kahe puhul soovitakse Prantsusmaa võimudelt täiendavat informatsiooni ja kinnitust, et need inimesed on elus.

Neist kaks viibivad haiglas ja nende asukoht on ministeeriumile teada. Küll oodatakse endiselt Prantsusmaa ametivõimudelt infot selle kohta, kus ja millises seisus on kaks ülejäänud eestlasest kannatanut.

"Aktuaalne kaamera" küsis välisministeeriumilt, miks ei ole neljast vigastatud eestlasest kaht veel leitud.

"Me ootame seda infot tõepoolest Prantsuse ametivõimudelt. Täna laekus meile Prantsuse välisministeeriumilt info, et 84-st hukkunust on tuvastatatud praeguseks 52. Samal ajal on tuvastamata isikuid ka nende inimeste hulgas, kes on haiglas. Meil ei ole praegu muud teha, kui oodata siis infot," vastas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

"Kas te teate, kas need kaks inimest on elus?" küsis ERR täpsustuseks.

"Meil selle kohta andmed puuduvad. Nagu ma ütlesin, me peame ootama tõepoolest infot Prantsuse ametivõimudelt. Nii lähedased kui Eesti ametivõimud on teinud kõik võimaliku selleks, et see tuvastamine oleks võimalikult kiiresti võimalik," selgitas Eesmaa.

Postimees: hukkuda võis kaks Eesti elanikku

"Kõik märgid näitavad, et Nice’i rünnak võis tuua Eestile esimesed terroriohvrid – Tatjana, kes puhkas koos abikaasa, tütre ja lastelastega Nice’is, ning Tallinna noormehe Rickard Kruusbergi (21), kes osales seal peetud innovatsiooniakadeemias," kirjutab ajaleht Postimees.

Mõlema saatusest pole omastel ega tuttavatel õnnestunud nelja ööpäeva jooksul vähimatki aimu saada. On vaid teada, et mõlemad osalesid Prantsuse iseseisvuspäeva õhtustel pidustustel Nice’i promenaadil.

Infot terroriohvrite kohta annavad Prantsuse võimud avalikkusele vaid juhul, kui teave on täiesti kindel. Hukkunute puhul peavad omaksed surnukeha tuvastama või kui see on võimatu, tehakse DNA-ekspertiis.

Ka rahvusvahelises meedias, näiteks ajalehes The Guardian kirjutatakse, et Nice'is toimuval innovatsiooniakadeemial osalenud 22-aastane ukrainlasest Kanada kodanik Misha Bazelevsky ja 21-aastane Rickard Kruusberg on siiani ametlikult leidmata.

Toimetaja: Tiina Jaakson, Laur Viirand



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: