Saksamaal ründas kirvega relvastatud afgaani noormees rongireisijaid ({{commentsTotal}})

{{1468896869000 | amCalendar}}

Saksamaa lõunaosas Würzburgi linnas ründas 17-aastane kirve ja noaga relvastatud afgaani noormees esmaspäeval rongireisijaid. Vigastada sai neli inimest, neist kolm tõsiselt.

Ründaja tapeti põgenemiskatsel, teatas Baieri osariigi siseminister Joachim Herrmann BNS-i ja BBC teatel.

Varem teatas Saksa ajakirjandus 20 kannatust. Suurem osa neist oli ilmselt üksnes šokis, ent ei saanud füüsilisi vigastusi.

Saksamaa võimud teatasid hiljem, et Ochsenfurdi linnas leiti põgeniku toast äärmusrühmituse ISIS lipp, mis oli käsitsi joonistatud. Samuti kinnitati, et ta oli rünnates karjunud "Jumal on suur" ehk "Allahu akbar".

Äärmuslastega seotud uudisteportaal Amaq teatel on ISIS kinnitanud, et ründaja oli nende võitleja.

Siseminister Herrmanni sõnul pole hetkel siiski veel selge, kas noormehel oli ka otsene seos ISIS-ega või oli ta iseseisvalt radikaliseerunud. ISIS võtab nimelt sageli vastutuse ka rünnakute eest, mille on sooritanud isikud, kellel reaalset seost rühmitusega pole ja kes on vaid ISIS-e tegevusest inspiratsiooni saanud.

Praeguseks on ka teada, et Afganistanist pärit noormees oli saabunud Saksamaale alaealise ja saatjata varjupaigataotlejana ning ta elas pärast põgenikekeskusest lahkumist ühe kasupere juures.

Neli vigastada saanud inimest on pärit Hongkongist. Kahe vigastatu seisund on kriitiline.

Ajalehe The South China Morning Post väitel on kannatanuteks 62-aastane mees, tema 58-aastane naine, nende 27-aastane tütar ja viimase 31-aastane elukaaslane. Perekonna 17-aastane poeg rünnakus viga ei saanud.

Saksamaal on kasvamas hirm, et islamimaadest pärit uusimmigrandid võivad hakata kujutama üha suuremat julgeolekuriski. Võimude sõnul on selle ohuga aga väga raske võidelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda riski ei saa kõrvaldada. Kavatseme suurendada politsei kohalolekut kogu riigis, kavatseme tugevdada turvameetmeid, tõstame turvajõudude kohalolekut kohalikus ühistranspordis, kuid ma valetaksin, kui ütleksin inimestele, et kõik see aitaks selliseid rünnakuid peatada," ütles Herrmann.

Toimetaja: Laur Viirand



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: