Saksamaal ründas kirvega relvastatud afgaani noormees rongireisijaid ({{commentsTotal}})

{{1468896869000 | amCalendar}}

Saksamaa lõunaosas Würzburgi linnas ründas 17-aastane kirve ja noaga relvastatud afgaani noormees esmaspäeval rongireisijaid. Vigastada sai neli inimest, neist kolm tõsiselt.

Ründaja tapeti põgenemiskatsel, teatas Baieri osariigi siseminister Joachim Herrmann BNS-i ja BBC teatel.

Varem teatas Saksa ajakirjandus 20 kannatust. Suurem osa neist oli ilmselt üksnes šokis, ent ei saanud füüsilisi vigastusi.

Saksamaa võimud teatasid hiljem, et Ochsenfurdi linnas leiti põgeniku toast äärmusrühmituse ISIS lipp, mis oli käsitsi joonistatud. Samuti kinnitati, et ta oli rünnates karjunud "Jumal on suur" ehk "Allahu akbar".

Äärmuslastega seotud uudisteportaal Amaq teatel on ISIS kinnitanud, et ründaja oli nende võitleja.

Siseminister Herrmanni sõnul pole hetkel siiski veel selge, kas noormehel oli ka otsene seos ISIS-ega või oli ta iseseisvalt radikaliseerunud. ISIS võtab nimelt sageli vastutuse ka rünnakute eest, mille on sooritanud isikud, kellel reaalset seost rühmitusega pole ja kes on vaid ISIS-e tegevusest inspiratsiooni saanud.

Praeguseks on ka teada, et Afganistanist pärit noormees oli saabunud Saksamaale alaealise ja saatjata varjupaigataotlejana ning ta elas pärast põgenikekeskusest lahkumist ühe kasupere juures.

Neli vigastada saanud inimest on pärit Hongkongist. Kahe vigastatu seisund on kriitiline.

Ajalehe The South China Morning Post väitel on kannatanuteks 62-aastane mees, tema 58-aastane naine, nende 27-aastane tütar ja viimase 31-aastane elukaaslane. Perekonna 17-aastane poeg rünnakus viga ei saanud.

Saksamaal on kasvamas hirm, et islamimaadest pärit uusimmigrandid võivad hakata kujutama üha suuremat julgeolekuriski. Võimude sõnul on selle ohuga aga väga raske võidelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda riski ei saa kõrvaldada. Kavatseme suurendada politsei kohalolekut kogu riigis, kavatseme tugevdada turvameetmeid, tõstame turvajõudude kohalolekut kohalikus ühistranspordis, kuid ma valetaksin, kui ütleksin inimestele, et kõik see aitaks selliseid rünnakuid peatada," ütles Herrmann.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: