Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku ({{commentsTotal}})

{{1468899622000 | amCalendar}}

Välisministeerium sai eile hilisõhtul Prantsusmaa ametivõimudelt kinnituse, et Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku.

Peaminister Taavi Rõivas ütles kaastundeavalduses, et eile hilisõhtul saadi Prantsusmaalt lõplik kinnitus, et Nice´i tragöödias kaotas elu kaks Eesti inimest – vanaema, kes jalutas tol saatuslikul õhtul promenaadil oma lapselastega ja noor talent, kes nautis sealsamas ilutulestikku koos kaaslastega Euroopa Innovatsiooniakadeemiast.

"Avaldan südamest kaastunnet terrorirünnakus elu kaotanud Eesti kodanike peredele ja lähedastele. See on esimene kord, kui terrorism puudutab meid kõiki Eestis nii valusalt ja vahetult. Mul ei jätku sõnu, et kirjeldada seda kurbust ja valu, mida see jõhker tragöödia nii paljudele on põhjustanud," sõnas välisminister Marina Kaljurand.

Välisministeerium on ühenduses hukkunute lähedastega ning Pariisi saatkonnast Nice’i lähetatud Eesti diplomaat nõustab ja abistab neid igakülgselt.

Riigi poolt on tagatud psühholoogiline abi terapeut-kriisinõustajalt, kelle kontakt on peredele edastatud.

Kõigile kannatanutele, kes viibisid möödunud neljapäeval Nice’s, on toeks riigi ohvriabi spetsialistid, kes pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ning aitavad suhtlemisel ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.

Hetkel viibib Prantsusmaal haiglaravil veel kolm Eestis pärit inimest, kes terrorirünnakus haavata said.

Prantsuse suursaadik: üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu

Prantsuse suursaadiku Michel Raineri kirjutas täna president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, kus ta avaldab kaastunnet Nice’is hukkunud eestlaste lähedastele ja kogu Eesti rahvale.

"Koos Prantsuse ametivõimudega olen sügavalt vapustatud, et teie kaasmaalased kaotasid elu selles alatus rünnakus. Lubage mul avaldada kaastunnet hukkunute lähedastele ja kogu Eesti rahvale," kirjutas saadik.

"Samas näitavad asjaolud, et terrorism pole võtnud sihikule ainuüksi Prantsusmaad ja Prantsuse kodanikke. See puudutab meid kõiki, sest jagame samu väärtusi, milleks on vabadus ja austus inimolendi vastu. Just selles võtmes kinnitab Prantsusmaa taas kord, et üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu," lisas Raineri.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti on sattunud nende riikide sekka, kes on tunda saanud kaasaegse terrorismi traagilist lähedust.

"Meie lootus hääbus eile hilisõhtul, kui saime teada, et oleme kaotanud ühe armastava vanaema ja andeka noore mehe. Nüüd ka Eesti kodanikud on pidanud kannatama selle terrorismilaine all, mida me oleme näinud Euroopas viimase pooleteise aasta jooksul," ütles Ilves "Aktuaalsele kaamerale".

Riik pakub nii materiaalset kui ka hingelist tuge

Eesti riik pakub Nice' i rünnaku ohvritele nii materiaalset kui ka hingelist tuge, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki terrorirünnaku ohvrite ja nende lähedaste abistamine on Eesti jaoks esmakordne kogemus, pole korraga paljudele välismaal hädas viibivatetele oma riigi kodanikele abikäe osutamises midagi erakordset. Samasugune erinevate ametkondade vaheline koostöö on toiminud ja toimib jätkuvalt näiteks laevakaitsjate juhtumis.

Välisministri kinnitusel on praegu prioriteet inimeste abistamine ja rahalise küljega tegeletakse hiljem, koostööd tehakse kindlustusseltside ja kohapealse kriisikeskusega. Kui välisministeerium tegeleb hetkel kõikvõimaliku konsulaarabi ja tulevikus ka transpordiküsimustega, siis sotsiaalministeerium pakub eesti- ja venekeelset ohvriabi ja seda ka traagilist sündmust pealtnäinud inimestele.

"Riigi toetus on eelkõige psühholoogiline, oleme pakkunud välja trauma-kriisipsühholoogi, kelle kontakt on peredele edastatud, aga samas nii kannatanutele kui ka lähedastele on täna abiks ja pakuvad emotsionaalset tuge meie ohvriabi spetsialistid, kes paiknevad kõikides Eesti maakondades ja asuvad valdavalt politseiga samal aadressil, nii et abi on olemas," selgitas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Helen Sööl, kelle sõnul on võimalik abi vajadusel ka Prantsusmaale kohale saata.

Prantsuse väliministeeriumi teatel on vigastatutele ja hukkunute omastele ette nähtud ka rahaline kompensatsioon. Milline see täpselt on, nende detailide väljaselgitamisega tegelevad praegu Eesti dipolmaadid.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" salvestust pressikonverentsilt. 

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand, Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema