Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku ({{commentsTotal}})

{{1468899622000 | amCalendar}}

Välisministeerium sai eile hilisõhtul Prantsusmaa ametivõimudelt kinnituse, et Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku.

Peaminister Taavi Rõivas ütles kaastundeavalduses, et eile hilisõhtul saadi Prantsusmaalt lõplik kinnitus, et Nice´i tragöödias kaotas elu kaks Eesti inimest – vanaema, kes jalutas tol saatuslikul õhtul promenaadil oma lapselastega ja noor talent, kes nautis sealsamas ilutulestikku koos kaaslastega Euroopa Innovatsiooniakadeemiast.

"Avaldan südamest kaastunnet terrorirünnakus elu kaotanud Eesti kodanike peredele ja lähedastele. See on esimene kord, kui terrorism puudutab meid kõiki Eestis nii valusalt ja vahetult. Mul ei jätku sõnu, et kirjeldada seda kurbust ja valu, mida see jõhker tragöödia nii paljudele on põhjustanud," sõnas välisminister Marina Kaljurand.

Välisministeerium on ühenduses hukkunute lähedastega ning Pariisi saatkonnast Nice’i lähetatud Eesti diplomaat nõustab ja abistab neid igakülgselt.

Riigi poolt on tagatud psühholoogiline abi terapeut-kriisinõustajalt, kelle kontakt on peredele edastatud.

Kõigile kannatanutele, kes viibisid möödunud neljapäeval Nice’s, on toeks riigi ohvriabi spetsialistid, kes pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ning aitavad suhtlemisel ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.

Hetkel viibib Prantsusmaal haiglaravil veel kolm Eestis pärit inimest, kes terrorirünnakus haavata said.

Prantsuse suursaadik: üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu

Prantsuse suursaadiku Michel Raineri kirjutas täna president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, kus ta avaldab kaastunnet Nice’is hukkunud eestlaste lähedastele ja kogu Eesti rahvale.

"Koos Prantsuse ametivõimudega olen sügavalt vapustatud, et teie kaasmaalased kaotasid elu selles alatus rünnakus. Lubage mul avaldada kaastunnet hukkunute lähedastele ja kogu Eesti rahvale," kirjutas saadik.

"Samas näitavad asjaolud, et terrorism pole võtnud sihikule ainuüksi Prantsusmaad ja Prantsuse kodanikke. See puudutab meid kõiki, sest jagame samu väärtusi, milleks on vabadus ja austus inimolendi vastu. Just selles võtmes kinnitab Prantsusmaa taas kord, et üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu," lisas Raineri.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti on sattunud nende riikide sekka, kes on tunda saanud kaasaegse terrorismi traagilist lähedust.

"Meie lootus hääbus eile hilisõhtul, kui saime teada, et oleme kaotanud ühe armastava vanaema ja andeka noore mehe. Nüüd ka Eesti kodanikud on pidanud kannatama selle terrorismilaine all, mida me oleme näinud Euroopas viimase pooleteise aasta jooksul," ütles Ilves "Aktuaalsele kaamerale".

Riik pakub nii materiaalset kui ka hingelist tuge

Eesti riik pakub Nice' i rünnaku ohvritele nii materiaalset kui ka hingelist tuge, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki terrorirünnaku ohvrite ja nende lähedaste abistamine on Eesti jaoks esmakordne kogemus, pole korraga paljudele välismaal hädas viibivatetele oma riigi kodanikele abikäe osutamises midagi erakordset. Samasugune erinevate ametkondade vaheline koostöö on toiminud ja toimib jätkuvalt näiteks laevakaitsjate juhtumis.

Välisministri kinnitusel on praegu prioriteet inimeste abistamine ja rahalise küljega tegeletakse hiljem, koostööd tehakse kindlustusseltside ja kohapealse kriisikeskusega. Kui välisministeerium tegeleb hetkel kõikvõimaliku konsulaarabi ja tulevikus ka transpordiküsimustega, siis sotsiaalministeerium pakub eesti- ja venekeelset ohvriabi ja seda ka traagilist sündmust pealtnäinud inimestele.

"Riigi toetus on eelkõige psühholoogiline, oleme pakkunud välja trauma-kriisipsühholoogi, kelle kontakt on peredele edastatud, aga samas nii kannatanutele kui ka lähedastele on täna abiks ja pakuvad emotsionaalset tuge meie ohvriabi spetsialistid, kes paiknevad kõikides Eesti maakondades ja asuvad valdavalt politseiga samal aadressil, nii et abi on olemas," selgitas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Helen Sööl, kelle sõnul on võimalik abi vajadusel ka Prantsusmaale kohale saata.

Prantsuse väliministeeriumi teatel on vigastatutele ja hukkunute omastele ette nähtud ka rahaline kompensatsioon. Milline see täpselt on, nende detailide väljaselgitamisega tegelevad praegu Eesti dipolmaadid.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" salvestust pressikonverentsilt. 

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand, Merili Nael



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised