Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku ({{commentsTotal}})

{{1468899622000 | amCalendar}}

Välisministeerium sai eile hilisõhtul Prantsusmaa ametivõimudelt kinnituse, et Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku.

Peaminister Taavi Rõivas ütles kaastundeavalduses, et eile hilisõhtul saadi Prantsusmaalt lõplik kinnitus, et Nice´i tragöödias kaotas elu kaks Eesti inimest – vanaema, kes jalutas tol saatuslikul õhtul promenaadil oma lapselastega ja noor talent, kes nautis sealsamas ilutulestikku koos kaaslastega Euroopa Innovatsiooniakadeemiast.

"Avaldan südamest kaastunnet terrorirünnakus elu kaotanud Eesti kodanike peredele ja lähedastele. See on esimene kord, kui terrorism puudutab meid kõiki Eestis nii valusalt ja vahetult. Mul ei jätku sõnu, et kirjeldada seda kurbust ja valu, mida see jõhker tragöödia nii paljudele on põhjustanud," sõnas välisminister Marina Kaljurand.

Välisministeerium on ühenduses hukkunute lähedastega ning Pariisi saatkonnast Nice’i lähetatud Eesti diplomaat nõustab ja abistab neid igakülgselt.

Riigi poolt on tagatud psühholoogiline abi terapeut-kriisinõustajalt, kelle kontakt on peredele edastatud.

Kõigile kannatanutele, kes viibisid möödunud neljapäeval Nice’s, on toeks riigi ohvriabi spetsialistid, kes pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ning aitavad suhtlemisel ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.

Hetkel viibib Prantsusmaal haiglaravil veel kolm Eestis pärit inimest, kes terrorirünnakus haavata said.

Prantsuse suursaadik: üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu

Prantsuse suursaadiku Michel Raineri kirjutas täna president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, kus ta avaldab kaastunnet Nice’is hukkunud eestlaste lähedastele ja kogu Eesti rahvale.

"Koos Prantsuse ametivõimudega olen sügavalt vapustatud, et teie kaasmaalased kaotasid elu selles alatus rünnakus. Lubage mul avaldada kaastunnet hukkunute lähedastele ja kogu Eesti rahvale," kirjutas saadik.

"Samas näitavad asjaolud, et terrorism pole võtnud sihikule ainuüksi Prantsusmaad ja Prantsuse kodanikke. See puudutab meid kõiki, sest jagame samu väärtusi, milleks on vabadus ja austus inimolendi vastu. Just selles võtmes kinnitab Prantsusmaa taas kord, et üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu," lisas Raineri.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti on sattunud nende riikide sekka, kes on tunda saanud kaasaegse terrorismi traagilist lähedust.

"Meie lootus hääbus eile hilisõhtul, kui saime teada, et oleme kaotanud ühe armastava vanaema ja andeka noore mehe. Nüüd ka Eesti kodanikud on pidanud kannatama selle terrorismilaine all, mida me oleme näinud Euroopas viimase pooleteise aasta jooksul," ütles Ilves "Aktuaalsele kaamerale".

Riik pakub nii materiaalset kui ka hingelist tuge

Eesti riik pakub Nice' i rünnaku ohvritele nii materiaalset kui ka hingelist tuge, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki terrorirünnaku ohvrite ja nende lähedaste abistamine on Eesti jaoks esmakordne kogemus, pole korraga paljudele välismaal hädas viibivatetele oma riigi kodanikele abikäe osutamises midagi erakordset. Samasugune erinevate ametkondade vaheline koostöö on toiminud ja toimib jätkuvalt näiteks laevakaitsjate juhtumis.

Välisministri kinnitusel on praegu prioriteet inimeste abistamine ja rahalise küljega tegeletakse hiljem, koostööd tehakse kindlustusseltside ja kohapealse kriisikeskusega. Kui välisministeerium tegeleb hetkel kõikvõimaliku konsulaarabi ja tulevikus ka transpordiküsimustega, siis sotsiaalministeerium pakub eesti- ja venekeelset ohvriabi ja seda ka traagilist sündmust pealtnäinud inimestele.

"Riigi toetus on eelkõige psühholoogiline, oleme pakkunud välja trauma-kriisipsühholoogi, kelle kontakt on peredele edastatud, aga samas nii kannatanutele kui ka lähedastele on täna abiks ja pakuvad emotsionaalset tuge meie ohvriabi spetsialistid, kes paiknevad kõikides Eesti maakondades ja asuvad valdavalt politseiga samal aadressil, nii et abi on olemas," selgitas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Helen Sööl, kelle sõnul on võimalik abi vajadusel ka Prantsusmaale kohale saata.

Prantsuse väliministeeriumi teatel on vigastatutele ja hukkunute omastele ette nähtud ka rahaline kompensatsioon. Milline see täpselt on, nende detailide väljaselgitamisega tegelevad praegu Eesti dipolmaadid.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" salvestust pressikonverentsilt. 

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand, Merili Nael



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.