Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku ({{commentsTotal}})

{{1468899622000 | amCalendar}}

Välisministeerium sai eile hilisõhtul Prantsusmaa ametivõimudelt kinnituse, et Nice’is toimunud terrorirünnaku tagajärjel hukkunute seas on kaks Eesti kodanikku.

Peaminister Taavi Rõivas ütles kaastundeavalduses, et eile hilisõhtul saadi Prantsusmaalt lõplik kinnitus, et Nice´i tragöödias kaotas elu kaks Eesti inimest – vanaema, kes jalutas tol saatuslikul õhtul promenaadil oma lapselastega ja noor talent, kes nautis sealsamas ilutulestikku koos kaaslastega Euroopa Innovatsiooniakadeemiast.

"Avaldan südamest kaastunnet terrorirünnakus elu kaotanud Eesti kodanike peredele ja lähedastele. See on esimene kord, kui terrorism puudutab meid kõiki Eestis nii valusalt ja vahetult. Mul ei jätku sõnu, et kirjeldada seda kurbust ja valu, mida see jõhker tragöödia nii paljudele on põhjustanud," sõnas välisminister Marina Kaljurand.

Välisministeerium on ühenduses hukkunute lähedastega ning Pariisi saatkonnast Nice’i lähetatud Eesti diplomaat nõustab ja abistab neid igakülgselt.

Riigi poolt on tagatud psühholoogiline abi terapeut-kriisinõustajalt, kelle kontakt on peredele edastatud.

Kõigile kannatanutele, kes viibisid möödunud neljapäeval Nice’s, on toeks riigi ohvriabi spetsialistid, kes pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ning aitavad suhtlemisel ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.

Hetkel viibib Prantsusmaal haiglaravil veel kolm Eestis pärit inimest, kes terrorirünnakus haavata said.

Prantsuse suursaadik: üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu

Prantsuse suursaadiku Michel Raineri kirjutas täna president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, kus ta avaldab kaastunnet Nice’is hukkunud eestlaste lähedastele ja kogu Eesti rahvale.

"Koos Prantsuse ametivõimudega olen sügavalt vapustatud, et teie kaasmaalased kaotasid elu selles alatus rünnakus. Lubage mul avaldada kaastunnet hukkunute lähedastele ja kogu Eesti rahvale," kirjutas saadik.

"Samas näitavad asjaolud, et terrorism pole võtnud sihikule ainuüksi Prantsusmaad ja Prantsuse kodanikke. See puudutab meid kõiki, sest jagame samu väärtusi, milleks on vabadus ja austus inimolendi vastu. Just selles võtmes kinnitab Prantsusmaa taas kord, et üksnes Euroopa ühtsus võimaldab võita vihkamist ja vaenu," lisas Raineri.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti on sattunud nende riikide sekka, kes on tunda saanud kaasaegse terrorismi traagilist lähedust.

"Meie lootus hääbus eile hilisõhtul, kui saime teada, et oleme kaotanud ühe armastava vanaema ja andeka noore mehe. Nüüd ka Eesti kodanikud on pidanud kannatama selle terrorismilaine all, mida me oleme näinud Euroopas viimase pooleteise aasta jooksul," ütles Ilves "Aktuaalsele kaamerale".

Riik pakub nii materiaalset kui ka hingelist tuge

Eesti riik pakub Nice' i rünnaku ohvritele nii materiaalset kui ka hingelist tuge, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki terrorirünnaku ohvrite ja nende lähedaste abistamine on Eesti jaoks esmakordne kogemus, pole korraga paljudele välismaal hädas viibivatetele oma riigi kodanikele abikäe osutamises midagi erakordset. Samasugune erinevate ametkondade vaheline koostöö on toiminud ja toimib jätkuvalt näiteks laevakaitsjate juhtumis.

Välisministri kinnitusel on praegu prioriteet inimeste abistamine ja rahalise küljega tegeletakse hiljem, koostööd tehakse kindlustusseltside ja kohapealse kriisikeskusega. Kui välisministeerium tegeleb hetkel kõikvõimaliku konsulaarabi ja tulevikus ka transpordiküsimustega, siis sotsiaalministeerium pakub eesti- ja venekeelset ohvriabi ja seda ka traagilist sündmust pealtnäinud inimestele.

"Riigi toetus on eelkõige psühholoogiline, oleme pakkunud välja trauma-kriisipsühholoogi, kelle kontakt on peredele edastatud, aga samas nii kannatanutele kui ka lähedastele on täna abiks ja pakuvad emotsionaalset tuge meie ohvriabi spetsialistid, kes paiknevad kõikides Eesti maakondades ja asuvad valdavalt politseiga samal aadressil, nii et abi on olemas," selgitas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Helen Sööl, kelle sõnul on võimalik abi vajadusel ka Prantsusmaale kohale saata.

Prantsuse väliministeeriumi teatel on vigastatutele ja hukkunute omastele ette nähtud ka rahaline kompensatsioon. Milline see täpselt on, nende detailide väljaselgitamisega tegelevad praegu Eesti dipolmaadid.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" salvestust pressikonverentsilt. 

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand, Merili Nael



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: