Trumpi vastastel ei õnnestunud partekongressi reegleid muuta ({{commentsTotal}})

Liikumise Stop Trump aktivistid.
Vaata galeriid
13 pilti
Foto: Liikumise Stop Trump aktivistid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Donald Trumpi vastastel jõududel ei õnnestunud vabariiklaste parteikongressil viia läbi reeglitemuutust, mille kohaselt oleks delegaatidel tekkinud õigus hääletada enda poolt valitud kandidaadi poolt.

Seega jäi kehtima reegel, et delegaadid, kes on saabunud Trumpi poolt võidetud osariikidest, peavad ka Trumpi poolt oma hääle andma, vahendas BBC, Yle ja CNN.

Väidetavalt kukkus reeglite muutmise hääletus läbi pärast seda, kui kolme osariigi esindajad seda blokeerima asusid. Trumpi-vastaste aktivistide väitel saboteeris partei ühtsuse pärast muretsev Vabariiklaste Rahvuskomitee (RNC) nende algatust teadlikult.

Samas ei möödunud parteikongressi esimene päev siiski intsidentideta, sest osa liikumise Stop Trump aktivistidest avaldasid oma erakonna kandidaadi vastu meelt.

Juba varem oli teada, et paljud olulised vabariiklased jäävad parteikongressilt eemale ega toeta Trumpi erakonna presidendikandidaadina. Näiteks pole kongressil kaht eelmist vabariiklasest presidenti - George W. Bush ega tema isa George H. W. Bushi. Samuti ei tule kohale samuti presidendikandidaadiks pürginud endine Florida kuberner ja George W. noorem vend Jeb Bush. Ka endised vabariiklastest presidendikandidaadid John McCain ja Mitt Romney ei tule parteikongressile.

Eriti märkimisväärne on aga Ohio kuberneri ja varem samuti presidendikandidaadiks püüelnud John Kasichi puudumine - olukord, kus vabariiklaste parteikongressil ei osale samasse erakonda kuuluv kuberner, on äärmiselt tavatu.

Trumpi vastu avaldati meelt ka Clevelandi tänavatel, kuid meeleavaldajate arv jäi parteikongressi esimesel päeval oodatust väiksemaks.

Enne parteikongressi on palju muretsetud erinevate aktivistide ja meeleavaldajate võimalike kokkupõrgete pärast. Viimaste tulistamisjuhtumite valguses on pööratud tähelepanu näiteks sellele, et Ohio näol on tegu osariigiga, kus saab tulirelva ka avalikult kanda ning mitmed meeleavaldajad on teatanud kavatsusest ilmuda protestiaktsioonidele relvastatult. Ohio võimud on aga nentinud, et meeleavaldajatel on selleks õigus ning selle takistamiseks on juriidilised võimalused väga piiratud.

Vabariiklaste parteikongress kestab neli päeva, 18.-21. juulini. Olulisemad sündmused, sealhulgas Trumpi enda kõne, leiavad aset neljapäeval. Kolmapäeval on peamiseks sündmuseks asepresidendikandidaat Mike Pence'i kõne.

Esimese päeva kõige olulisemaks kõneks peeti presidendikandidaadi Melania Trumpi sõnavõttu, millega seoses aga puhkes koheselt ka skandaal. Nimelt pidasid mitmed analüütikud kõnet plagiaadiks ja hämmastavalt sarnaseks praeguse presidendi abikaasa Michelle Obama kunagise kõnega.

Demokraatliku Partei kongress toimub järgmisel nädalal, 25.-28. juulini ning seal kinnitatakse presidendikandidaadiks Hillary Clinton, kes pole oma asepresidendikandidaati veel avalikustanud.

Toimetaja: Laur Viirand



NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.