Trumpi vastastel ei õnnestunud partekongressi reegleid muuta ({{commentsTotal}})

Donald Trumpi vastastel jõududel ei õnnestunud vabariiklaste parteikongressil viia läbi reeglitemuutust, mille kohaselt oleks delegaatidel tekkinud õigus hääletada enda poolt valitud kandidaadi poolt.

Seega jäi kehtima reegel, et delegaadid, kes on saabunud Trumpi poolt võidetud osariikidest, peavad ka Trumpi poolt oma hääle andma, vahendas BBC, Yle ja CNN.

Väidetavalt kukkus reeglite muutmise hääletus läbi pärast seda, kui kolme osariigi esindajad seda blokeerima asusid. Trumpi-vastaste aktivistide väitel saboteeris partei ühtsuse pärast muretsev Vabariiklaste Rahvuskomitee (RNC) nende algatust teadlikult.

Samas ei möödunud parteikongressi esimene päev siiski intsidentideta, sest osa liikumise Stop Trump aktivistidest avaldasid oma erakonna kandidaadi vastu meelt.

Juba varem oli teada, et paljud olulised vabariiklased jäävad parteikongressilt eemale ega toeta Trumpi erakonna presidendikandidaadina. Näiteks pole kongressil kaht eelmist vabariiklasest presidenti - George W. Bush ega tema isa George H. W. Bushi. Samuti ei tule kohale samuti presidendikandidaadiks pürginud endine Florida kuberner ja George W. noorem vend Jeb Bush. Ka endised vabariiklastest presidendikandidaadid John McCain ja Mitt Romney ei tule parteikongressile.

Eriti märkimisväärne on aga Ohio kuberneri ja varem samuti presidendikandidaadiks püüelnud John Kasichi puudumine - olukord, kus vabariiklaste parteikongressil ei osale samasse erakonda kuuluv kuberner, on äärmiselt tavatu.

Trumpi vastu avaldati meelt ka Clevelandi tänavatel, kuid meeleavaldajate arv jäi parteikongressi esimesel päeval oodatust väiksemaks.

Enne parteikongressi on palju muretsetud erinevate aktivistide ja meeleavaldajate võimalike kokkupõrgete pärast. Viimaste tulistamisjuhtumite valguses on pööratud tähelepanu näiteks sellele, et Ohio näol on tegu osariigiga, kus saab tulirelva ka avalikult kanda ning mitmed meeleavaldajad on teatanud kavatsusest ilmuda protestiaktsioonidele relvastatult. Ohio võimud on aga nentinud, et meeleavaldajatel on selleks õigus ning selle takistamiseks on juriidilised võimalused väga piiratud.

Vabariiklaste parteikongress kestab neli päeva, 18.-21. juulini. Olulisemad sündmused, sealhulgas Trumpi enda kõne, leiavad aset neljapäeval. Kolmapäeval on peamiseks sündmuseks asepresidendikandidaat Mike Pence'i kõne.

Esimese päeva kõige olulisemaks kõneks peeti presidendikandidaadi Melania Trumpi sõnavõttu, millega seoses aga puhkes koheselt ka skandaal. Nimelt pidasid mitmed analüütikud kõnet plagiaadiks ja hämmastavalt sarnaseks praeguse presidendi abikaasa Michelle Obama kunagise kõnega.

Demokraatliku Partei kongress toimub järgmisel nädalal, 25.-28. juulini ning seal kinnitatakse presidendikandidaadiks Hillary Clinton, kes pole oma asepresidendikandidaati veel avalikustanud.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: