Trumpi vastastel ei õnnestunud partekongressi reegleid muuta ({{commentsTotal}})

Donald Trumpi vastastel jõududel ei õnnestunud vabariiklaste parteikongressil viia läbi reeglitemuutust, mille kohaselt oleks delegaatidel tekkinud õigus hääletada enda poolt valitud kandidaadi poolt.

Seega jäi kehtima reegel, et delegaadid, kes on saabunud Trumpi poolt võidetud osariikidest, peavad ka Trumpi poolt oma hääle andma, vahendas BBC, Yle ja CNN.

Väidetavalt kukkus reeglite muutmise hääletus läbi pärast seda, kui kolme osariigi esindajad seda blokeerima asusid. Trumpi-vastaste aktivistide väitel saboteeris partei ühtsuse pärast muretsev Vabariiklaste Rahvuskomitee (RNC) nende algatust teadlikult.

Samas ei möödunud parteikongressi esimene päev siiski intsidentideta, sest osa liikumise Stop Trump aktivistidest avaldasid oma erakonna kandidaadi vastu meelt.

Juba varem oli teada, et paljud olulised vabariiklased jäävad parteikongressilt eemale ega toeta Trumpi erakonna presidendikandidaadina. Näiteks pole kongressil kaht eelmist vabariiklasest presidenti - George W. Bush ega tema isa George H. W. Bushi. Samuti ei tule kohale samuti presidendikandidaadiks pürginud endine Florida kuberner ja George W. noorem vend Jeb Bush. Ka endised vabariiklastest presidendikandidaadid John McCain ja Mitt Romney ei tule parteikongressile.

Eriti märkimisväärne on aga Ohio kuberneri ja varem samuti presidendikandidaadiks püüelnud John Kasichi puudumine - olukord, kus vabariiklaste parteikongressil ei osale samasse erakonda kuuluv kuberner, on äärmiselt tavatu.

Trumpi vastu avaldati meelt ka Clevelandi tänavatel, kuid meeleavaldajate arv jäi parteikongressi esimesel päeval oodatust väiksemaks.

Enne parteikongressi on palju muretsetud erinevate aktivistide ja meeleavaldajate võimalike kokkupõrgete pärast. Viimaste tulistamisjuhtumite valguses on pööratud tähelepanu näiteks sellele, et Ohio näol on tegu osariigiga, kus saab tulirelva ka avalikult kanda ning mitmed meeleavaldajad on teatanud kavatsusest ilmuda protestiaktsioonidele relvastatult. Ohio võimud on aga nentinud, et meeleavaldajatel on selleks õigus ning selle takistamiseks on juriidilised võimalused väga piiratud.

Vabariiklaste parteikongress kestab neli päeva, 18.-21. juulini. Olulisemad sündmused, sealhulgas Trumpi enda kõne, leiavad aset neljapäeval. Kolmapäeval on peamiseks sündmuseks asepresidendikandidaat Mike Pence'i kõne.

Esimese päeva kõige olulisemaks kõneks peeti presidendikandidaadi Melania Trumpi sõnavõttu, millega seoses aga puhkes koheselt ka skandaal. Nimelt pidasid mitmed analüütikud kõnet plagiaadiks ja hämmastavalt sarnaseks praeguse presidendi abikaasa Michelle Obama kunagise kõnega.

Demokraatliku Partei kongress toimub järgmisel nädalal, 25.-28. juulini ning seal kinnitatakse presidendikandidaadiks Hillary Clinton, kes pole oma asepresidendikandidaati veel avalikustanud.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema