Oettinger: sellel aastal on viisavabaduse kehtestamine Türgiga välistatud
Euroopa Komisjoni volinik Günther Oettinger ütles, et seoses riigipöördekatsega ja sellele järgnenud sündmustega on välistatud võimalus, et EL kehtestaks käesoleval aastal Türgi puhul viisavabaduse.
"Erdogan peab tegema meile järeleandmisi seoses õigusriigi põhimõtetega ning tundub, et praegu seda ei juhtu," nentis digitaalmajanduse ja -ühiskonna eest vastutav volinik Politico teatel.
"Pole võimalik, et võtad parlamendiliikmetelt immuunsuse, et neid türanniseerida. Ajakirjanike ähvardamine pole vastuvõetav. Ja pole vastuvõetav, kui ametist kõrvaldatakse tuhandeid ebasoovitavaks kuulutatud kohtunikke," lisas Oettinger.
Türgi peaminister Binali Yildirim ütles eile, et reedel aset leidnud võimuhaaramise katsega seoses on kinni peetud rohkem kui 7500 inimest, nende seas 130 kindralit ja admirali ning tuhandeid kohtunikke ja prokuröre. Lisaks anti eile teada, et rohkem kui 8000 politseinikku on ametist lahti lastud.
President Recep Tayyip Erdogan süüdistab rohkem kui 300 inimese elu nõudnud riigipöördekatse korraldamises oma kunagist liitlast ja praegust vaenlast, USA-s elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit ja viimase järgijaid. Gülen on aga öelnud, et pole juhtunuga seotud, ja väidab, et pigem oli riigipöördekatse Erdogani poolt lavastatud, et riigis veelgi rohkem võimu haarata ja opositsiooni maha suruda.
Riigipöördekatse järel on Türgi võimupoliitikud rääkinud palju ka surmanuhtluse taaskehtestamisest. Euroopa Liidu esindajad on omakorda rõhutanud, et surmanuhtluse taastamine välistaks nii EL-iga liitumise kui ka edasise staatuse EL-i kandidaatriigina.
Viisarežiimi leevendamine on seotud migratsioonileppega
Türgi ja Euroopa Liit on arutanud viisarežiimi leevendamist alates 2013. aastast ning käesoleva aasta märtsis, paralleelselt migratsioonileppega, otsustati ka viisavabadusele lõpuks rohelist tuld näidata.
Euroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et president Recep Tayyip Erdoga võib peagi migratsioonileppest lahti öelda. See oleks aga Euroopa jaoks oluline tagasilöök, sest lepe on aidanud Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi suures osas sulgeda.
Märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks viisavabadusega edasi liikuda ei saa, on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest esiteks ei tule see praeguses olukorras kõne allagi ning teiseks olevat see nende hinnangul juba Euroopa nõuetega kooskõlas.
Toimetaja: Laur Viirand