Oettinger: sellel aastal on viisavabaduse kehtestamine Türgiga välistatud ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther Oettinger.
Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther Oettinger. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjoni volinik Günther Oettinger ütles, et seoses riigipöördekatsega ja sellele järgnenud sündmustega on välistatud võimalus, et EL kehtestaks käesoleval aastal Türgi puhul viisavabaduse.

"Erdogan peab tegema meile järeleandmisi seoses õigusriigi põhimõtetega ning tundub, et praegu seda ei juhtu," nentis digitaalmajanduse ja -ühiskonna eest vastutav volinik Politico teatel.

"Pole võimalik, et võtad parlamendiliikmetelt immuunsuse, et neid türanniseerida. Ajakirjanike ähvardamine pole vastuvõetav. Ja pole vastuvõetav, kui ametist kõrvaldatakse tuhandeid ebasoovitavaks kuulutatud kohtunikke," lisas Oettinger.

Türgi peaminister Binali Yildirim ütles eile, et reedel aset leidnud võimuhaaramise katsega seoses on kinni peetud rohkem kui 7500 inimest, nende seas 130 kindralit ja admirali ning tuhandeid kohtunikke ja prokuröre. Lisaks anti eile teada, et rohkem kui 8000 politseinikku on ametist lahti lastud.

President Recep Tayyip Erdogan süüdistab rohkem kui 300 inimese elu nõudnud riigipöördekatse korraldamises oma kunagist liitlast ja praegust vaenlast, USA-s elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit ja viimase järgijaid. Gülen on aga öelnud, et pole juhtunuga seotud, ja väidab, et pigem oli riigipöördekatse Erdogani poolt lavastatud, et riigis veelgi rohkem võimu haarata ja opositsiooni maha suruda.

Riigipöördekatse järel on Türgi võimupoliitikud rääkinud palju ka surmanuhtluse taaskehtestamisest. Euroopa Liidu esindajad on omakorda rõhutanud, et surmanuhtluse taastamine välistaks nii EL-iga liitumise kui ka edasise staatuse EL-i kandidaatriigina.

Viisarežiimi leevendamine on seotud migratsioonileppega

Türgi ja Euroopa Liit on arutanud viisarežiimi leevendamist alates 2013. aastast ning käesoleva aasta märtsis, paralleelselt migratsioonileppega, otsustati ka viisavabadusele lõpuks rohelist tuld näidata.

Euroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et president Recep Tayyip Erdoga võib peagi migratsioonileppest lahti öelda. See oleks aga Euroopa jaoks oluline tagasilöök, sest lepe on aidanud Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi suures osas sulgeda.

Märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.

Üheks peamiseks põhjuseks, miks viisavabadusega edasi liikuda ei saa, on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest esiteks ei tule see praeguses olukorras kõne allagi ning teiseks olevat see nende hinnangul juba Euroopa nõuetega kooskõlas.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema