Erdogan kaalub ELi ähvardustest hoolimata surmanuhtluse taastamist ({{commentsTotal}})

Recep Tayyip Erdogan
Recep Tayyip Erdogan Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi president Recep Tayyip Erdogan keeldub välistamast võimalust, et tuhandeid riigipöördekatse järel vahistatud inimesi ootab karistusena ees surmanuhtlus, kuigi teda on hoiatatud, et see võib nullida Türgi võimalused Euroopa Liiduga liituda.

CNNile antud eksklusiivintervjuus ütles Erdogan, et riigipöördekatse oli kodumaareeturlik kuritegu. Tema sõnul on Türgi rahvas selgelt välja öelnud, et nemad soovivad pööret kavandanud terroristide surma.

"Pärast nii mitmeid terrorismijuhtumeid on inimestel nüüd idee, et need terroristid tuleb tappa, see on nende seisukoht, nad ei näe mingit muud lahendust," sõnas president.

Tema sõnul ei mõista inimesed, miks peaks kurjategijaid aastaid vanglatoidul pidama.

"Nad tahavad asjale kiiret lõppu, sest inimesed on kaotanud sugulasi, naabreid, lapsi... Nad kannatavad, seega ollakse väga tundlikud ja me peame käituma väga mõistlikult ja tundeliselt," selgitas Erdogan.

Ta lisas, et surmanuhtluse võimaldamiseks peaks parlament otsustama põhiseadust muuta ning kui seda tehakse, siis tema presidendina kiidab parlamendi otsuse, milline see ka poleks, heaks.

Türgis kaotati surmanuhtlus rahuaja kuritegude eest 2002. aastal, 2004. aastal kaotati aga surmanuhtlus mitmete Euroopa Liidu kannustatud inimõigusreformide tulemusel täielikult.

ELi välispoliitika juht Feredica Mogherini ütles eile, et kui Türgi surmanuhtluse taastab, ei tule Euroopa Liiduga liitumine enam kõne alla.

Erdogan ei ole nõus ka väidetega, nagu kasutaks ta riigipöördekatset oponentide maha surumiseks, samuti ei näe ta enda sõnul probleemi ka ajakirjandusvabaduses. Kui aga meediaväljaanded toetasid riigipöörajaid, peab õigussüsteem nendega tegelema, nentis ta.

Erdogani sõnul oli ta parajasti oma abikaasa, väimehe ja lapselastega Marmarises puhkamas, kui teda teavitati mingisugusest liikumisest Istanbulis, Ankaras ja teistes linnades. Ta sai soovituse liikuda oma pere ja paari väga lähedase inimesega turvalisemasse paika ning seda ta ka tegi.

President kirjeldas, kuidas nad avastasid lennukiga Istanbuli kohale jõudes, et Atatürki lennujaama maandumisraja valgustus on välja lülitatud, kuidas Erdoganile lojaalsed jõud võtsid lennujuhtimistorni taas enda valdusesse ja õhusõiduk sai maanduda, kuid peatselt oli kuulda kärgatusi.

"Alates maandumisest hakkasid F-16 (hävitajad) meie kohal lendama, väga maa ligidal," meenutas ta.

Erdogan kirjeldas, kuidas ta kannustas inimesi tänavatele minema, ning kinnitas, et ei mõelnud hetkekski, et ta ei ole enam president. 12 tunniga suudeti riigipöördekatse nurjata ja valitsus sai soovitud tulemuse, sõnas ta. 

Türgi võimud on seoses ebaõnnestunud riigipöördekatsega võtnud vahi alla üle 8000 inimese. Peamiselt on tegu sõjaväelaste, kohtunike, prokuröride ja teiste ametnikega, kellel puhul kahtlustab valitsus riigipöördekatses osalemist. 

Toimetaja: Karin Koppel



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema