Türgi riigipöördekatsega seoses on kinni peetud ka Vene lennuki alla tulistanud õhuväelased ({{commentsTotal}})

Vene sõjalennuki allatulistamist kujutavad kaadrid.
Vene sõjalennuki allatulistamist kujutavad kaadrid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi võimude kinnitusel on riigipöördekatsega seoses vahi alla võetud sõjaväelaste seas ka kaks õhuväe pilooti, kes osalesid eelmise aasta novembris operatsioonis, mille tagajärjel tulistati Süüria piiri lähistel alla Venemaa sõjalennuk Su-24.

Pinged Türgi ja Venemaa vahel olid nii Süüria sõja kui ka näiteks krimmitatarlaste asjus kestnud juba pikemat aega, kuid pärast seda, kui Türgi õhuvägi tulistas 24. novembril Türgi-Süüria piiri lähistel alla Vene sõjalennuki, läksid suhted eriti teravaks. Ankara kinnitusel tungisid kaks Vene lennukit hoiatustest hoolimata Türgi õhuruumi ning seetõttu olid Türgi hävitajad sunnitud sekkuma. Kremli kinnitusel Vene lennukid Türgi õhuruumi aga ei tunginud. Eelmisel kuul aga leppisid Venemaa ja Türgi kokku suhete parandamises ning president Recep Tayyip Erdogan ja tema Vene kolleeg Vladimir Putin peaksid kohtuma juba järgmisel kuul.

"Kaks pilooti, kes osalesid 2015. aasta novembris Vene Su-24 alla tulistamise operatsioonis, on vahi alla võetud," kinnitas AFP-le Türgi ametnik ja lisas, et vahistamised on seotud riigipöördekatsega.

Türgi peaminister Binali Yildirim ütles eile, et reedel aset leidnud võimuhaaramise katsega seoses on kinni peetud rohkem kui 7500 inimest, nende seas 130 kindralit ja admirali.

Erdogan süüdistab rohkem kui 300 inimese elu nõudnud riigipöördekatse korraldamises oma kunagist liitlast ja praegust vaenlast, USA-s elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit ja viimase järgijaid. Gülen on aga öelnud, et pole juhtunuga seotud, ja väidab, et pigem oli riigipöördekatse Erdogani poolt lavastatud, et riigis veelgi rohkem võimu haarata ja opositsiooni maha suruda.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: