Sõerd sõidupäeviku asendamisest kleepekaga: üht probleemi lahendades tekib teine ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Kuigi rahandusministeeriumis ette valmistatava firmaautode maksustamise muutuse eesmärk on olukorda ettevõtjatele lihtsamaks muuta, tekitaks see hoopis uusi probleeme, näiteks on küsitav, kuidas kleepsude alusel maksustamist praktikas rakendada saab, ning maksustamisel oleks mõistlik arvesse võtta ka CO2 emissiooni, leiab riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE).

"/.../ Nüüd on siis Lenini suured ideed jõudmas ka meie firmaautode maksustamisreeglitesse. On tervitatav, et just koalitsiooni seest sellele tähelepanu pööratakse," kirjutas Sõerd oma Facebooki lehel, kommenteerides Tõnis Paltsi väidet, et kvaliteetautode kõrgem maksustamine on kommunistlik mõtteviis.

Sõerdi erakonnakaaslane, haridusminister Jürgen Ligi reageeris postitusele emotsionaalselt.

"Punasta, Aivar. Mina küll seda ei teinud, aga Lenini asemel saan sulle soovitada tulumaksuseadust. Nii lolli juttu ei maksa takka kiita. Siin on tegu eratarbimise ja naturaalpalgaga ja väga leebe maksupakkumisega," kirjutas Ligi.

Sõerd ütles ERR-i uudisteportaalile, et kavandatava korra tagajärjeks võib olla see, et maksuseadus soodustab odavamate sõidukite kasutamist.

"Alternatiiv oleks, et arvestataks mitte ainult väärtust, vaid ka CO2 emissiooni," märkis ta ja lisas, et teiste riikide praktikas rakendatakse CO2 emissiooni kriteeriumit reeglina aastamaksu puhul.

Kui ettevõtluses kasutatav autopark on suur ja seadus soodustab vanemate ning keskkonda enam saastavate sõidukite kasutamist, siis on see Sõerdi hinnangul probleem.

Teiseks tõi ta välja uue korra põhiidee kaotada ära sõidupäevikud ja vähendada bürokraatiat, mis on positiivne.

"Ühes varasemas variandis oli asi nii üles ehitatud, et üldiselt sõidupäevikud kaovad, aga teatud juhtudel, kui on 100 protsenti ärikasutuses olev sõiduk, siis sõidupäevikud jäävad alles. Nüüd ma saan aru, et ka sellisel juhul, kui on 100 protsenti ärisõiduk, kaob sõidupäevik ära, aga asendub kleepekaga. Siin tekib kohe küsimus, et üht probleemi püütakse lahendada, aga kohe tekib uus probleem," rääkis Sõerd.

"Mismoodi see kleepsude alusel maksustamine hakkab siis välja nägema praktikas? Kuidas seda kontrollitakse ja kas seda üldse on võimalik rakendada?" küsis ta.

Lahtisi otsi on palju

Igapäevases praktikas on Sõerdi sõnul põhiprobleem ärisõitude ja erasõitude eristamine, kus on väga palju tõlgendamisruumi. Samuti on küsimus see, millised hakkavad välja nägema avaliku sektori mängureeglid, sest avalik sektor on nagu erasektorgi maksukohuslane.

"Ühesõnaga, selliseid küsimusi ja lahtisi otsi on päris palju ja oleks muidugi aeg ka sealmaal, et tekiks määruseelnõu. Minule teadaolevalt sõidupäevikute kaotamise asja on ju arutatud eri versioonides juba kevadest saadik, aga praegu ka pole tervikpilti veel," nentis ta.

Facebookis tekkinud sõnavahetust Jürgen Ligiga kommenteerides ütles Sõerd, et erakonnas käib arutelu asjast huvitatud fraktsioonikaaslaste vahel.

"Kõik fraktsiooni liikmed ei saagi olla nii heal informeerituse tasemel kui näiteks valitsuse liikmed. Valitsus arutas seda küsimust hiljuti ja valitsuse liikmed püüavad ka selgitada fraktsiooniliikmetele valitsuses arutatu tagamaid ja sisu. Arutelu käib meil küll ja eks ühiselt otsitakse lahendusi ka nendele küsimustele, mis on õhku jäänud," lausus Sõerd.



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.