Sõerd sõidupäeviku asendamisest kleepekaga: üht probleemi lahendades tekib teine ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Kuigi rahandusministeeriumis ette valmistatava firmaautode maksustamise muutuse eesmärk on olukorda ettevõtjatele lihtsamaks muuta, tekitaks see hoopis uusi probleeme, näiteks on küsitav, kuidas kleepsude alusel maksustamist praktikas rakendada saab, ning maksustamisel oleks mõistlik arvesse võtta ka CO2 emissiooni, leiab riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE).

"/.../ Nüüd on siis Lenini suured ideed jõudmas ka meie firmaautode maksustamisreeglitesse. On tervitatav, et just koalitsiooni seest sellele tähelepanu pööratakse," kirjutas Sõerd oma Facebooki lehel, kommenteerides Tõnis Paltsi väidet, et kvaliteetautode kõrgem maksustamine on kommunistlik mõtteviis.

Sõerdi erakonnakaaslane, haridusminister Jürgen Ligi reageeris postitusele emotsionaalselt.

"Punasta, Aivar. Mina küll seda ei teinud, aga Lenini asemel saan sulle soovitada tulumaksuseadust. Nii lolli juttu ei maksa takka kiita. Siin on tegu eratarbimise ja naturaalpalgaga ja väga leebe maksupakkumisega," kirjutas Ligi.

Sõerd ütles ERR-i uudisteportaalile, et kavandatava korra tagajärjeks võib olla see, et maksuseadus soodustab odavamate sõidukite kasutamist.

"Alternatiiv oleks, et arvestataks mitte ainult väärtust, vaid ka CO2 emissiooni," märkis ta ja lisas, et teiste riikide praktikas rakendatakse CO2 emissiooni kriteeriumit reeglina aastamaksu puhul.

Kui ettevõtluses kasutatav autopark on suur ja seadus soodustab vanemate ning keskkonda enam saastavate sõidukite kasutamist, siis on see Sõerdi hinnangul probleem.

Teiseks tõi ta välja uue korra põhiidee kaotada ära sõidupäevikud ja vähendada bürokraatiat, mis on positiivne.

"Ühes varasemas variandis oli asi nii üles ehitatud, et üldiselt sõidupäevikud kaovad, aga teatud juhtudel, kui on 100 protsenti ärikasutuses olev sõiduk, siis sõidupäevikud jäävad alles. Nüüd ma saan aru, et ka sellisel juhul, kui on 100 protsenti ärisõiduk, kaob sõidupäevik ära, aga asendub kleepekaga. Siin tekib kohe küsimus, et üht probleemi püütakse lahendada, aga kohe tekib uus probleem," rääkis Sõerd.

"Mismoodi see kleepsude alusel maksustamine hakkab siis välja nägema praktikas? Kuidas seda kontrollitakse ja kas seda üldse on võimalik rakendada?" küsis ta.

Lahtisi otsi on palju

Igapäevases praktikas on Sõerdi sõnul põhiprobleem ärisõitude ja erasõitude eristamine, kus on väga palju tõlgendamisruumi. Samuti on küsimus see, millised hakkavad välja nägema avaliku sektori mängureeglid, sest avalik sektor on nagu erasektorgi maksukohuslane.

"Ühesõnaga, selliseid küsimusi ja lahtisi otsi on päris palju ja oleks muidugi aeg ka sealmaal, et tekiks määruseelnõu. Minule teadaolevalt sõidupäevikute kaotamise asja on ju arutatud eri versioonides juba kevadest saadik, aga praegu ka pole tervikpilti veel," nentis ta.

Facebookis tekkinud sõnavahetust Jürgen Ligiga kommenteerides ütles Sõerd, et erakonnas käib arutelu asjast huvitatud fraktsioonikaaslaste vahel.

"Kõik fraktsiooni liikmed ei saagi olla nii heal informeerituse tasemel kui näiteks valitsuse liikmed. Valitsus arutas seda küsimust hiljuti ja valitsuse liikmed püüavad ka selgitada fraktsiooniliikmetele valitsuses arutatu tagamaid ja sisu. Arutelu käib meil küll ja eks ühiselt otsitakse lahendusi ka nendele küsimustele, mis on õhku jäänud," lausus Sõerd.



Kaja Tael usub, et jõuab ebainimlikust töökoormusest hoolimata üle eesistumise finišijoone oma jalgadel.

Kaja Tael: eesistuja ei saa võtta teatepulka ja staadionilt ära joosta

Eesistumise jooksul on kostnud siit-sealt hääli, et Eesti oleks pidanud tegema rohkem, olema teravam ja sõnakam. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus Kaja Tael leiab, et eesistumine on nagu meeskonnajooks, kus üks liige ei saa võtta teatepulka ja joosta sellega vastassuunas staadionilt minema.

IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: