Sõerd sõidupäeviku asendamisest kleepekaga: üht probleemi lahendades tekib teine ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Kuigi rahandusministeeriumis ette valmistatava firmaautode maksustamise muutuse eesmärk on olukorda ettevõtjatele lihtsamaks muuta, tekitaks see hoopis uusi probleeme, näiteks on küsitav, kuidas kleepsude alusel maksustamist praktikas rakendada saab, ning maksustamisel oleks mõistlik arvesse võtta ka CO2 emissiooni, leiab riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE).

"/.../ Nüüd on siis Lenini suured ideed jõudmas ka meie firmaautode maksustamisreeglitesse. On tervitatav, et just koalitsiooni seest sellele tähelepanu pööratakse," kirjutas Sõerd oma Facebooki lehel, kommenteerides Tõnis Paltsi väidet, et kvaliteetautode kõrgem maksustamine on kommunistlik mõtteviis.

Sõerdi erakonnakaaslane, haridusminister Jürgen Ligi reageeris postitusele emotsionaalselt.

"Punasta, Aivar. Mina küll seda ei teinud, aga Lenini asemel saan sulle soovitada tulumaksuseadust. Nii lolli juttu ei maksa takka kiita. Siin on tegu eratarbimise ja naturaalpalgaga ja väga leebe maksupakkumisega," kirjutas Ligi.

Sõerd ütles ERR-i uudisteportaalile, et kavandatava korra tagajärjeks võib olla see, et maksuseadus soodustab odavamate sõidukite kasutamist.

"Alternatiiv oleks, et arvestataks mitte ainult väärtust, vaid ka CO2 emissiooni," märkis ta ja lisas, et teiste riikide praktikas rakendatakse CO2 emissiooni kriteeriumit reeglina aastamaksu puhul.

Kui ettevõtluses kasutatav autopark on suur ja seadus soodustab vanemate ning keskkonda enam saastavate sõidukite kasutamist, siis on see Sõerdi hinnangul probleem.

Teiseks tõi ta välja uue korra põhiidee kaotada ära sõidupäevikud ja vähendada bürokraatiat, mis on positiivne.

"Ühes varasemas variandis oli asi nii üles ehitatud, et üldiselt sõidupäevikud kaovad, aga teatud juhtudel, kui on 100 protsenti ärikasutuses olev sõiduk, siis sõidupäevikud jäävad alles. Nüüd ma saan aru, et ka sellisel juhul, kui on 100 protsenti ärisõiduk, kaob sõidupäevik ära, aga asendub kleepekaga. Siin tekib kohe küsimus, et üht probleemi püütakse lahendada, aga kohe tekib uus probleem," rääkis Sõerd.

"Mismoodi see kleepsude alusel maksustamine hakkab siis välja nägema praktikas? Kuidas seda kontrollitakse ja kas seda üldse on võimalik rakendada?" küsis ta.

Lahtisi otsi on palju

Igapäevases praktikas on Sõerdi sõnul põhiprobleem ärisõitude ja erasõitude eristamine, kus on väga palju tõlgendamisruumi. Samuti on küsimus see, millised hakkavad välja nägema avaliku sektori mängureeglid, sest avalik sektor on nagu erasektorgi maksukohuslane.

"Ühesõnaga, selliseid küsimusi ja lahtisi otsi on päris palju ja oleks muidugi aeg ka sealmaal, et tekiks määruseelnõu. Minule teadaolevalt sõidupäevikute kaotamise asja on ju arutatud eri versioonides juba kevadest saadik, aga praegu ka pole tervikpilti veel," nentis ta.

Facebookis tekkinud sõnavahetust Jürgen Ligiga kommenteerides ütles Sõerd, et erakonnas käib arutelu asjast huvitatud fraktsioonikaaslaste vahel.

"Kõik fraktsiooni liikmed ei saagi olla nii heal informeerituse tasemel kui näiteks valitsuse liikmed. Valitsus arutas seda küsimust hiljuti ja valitsuse liikmed püüavad ka selgitada fraktsiooniliikmetele valitsuses arutatu tagamaid ja sisu. Arutelu käib meil küll ja eks ühiselt otsitakse lahendusi ka nendele küsimustele, mis on õhku jäänud," lausus Sõerd.



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: