Türgi esitas USA-le dokumendid ja nõuab Güleni väljaandmist ({{commentsTotal}})

Fethullah Gülen 18. juulil oma Pennsylvania kodus.
Fethullah Gülen 18. juulil oma Pennsylvania kodus. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Türgi peaminister Binari Yildirim teatas, et Ankara on esitanud Ameerika Ühendriikidele dokumendid, mille alusel taotletakse Pennsylvania osariigis elava islamivaimuliku Fethullah Güleni väljaandmist.

Türgi võimud süüdistavad Gülenit ja tema järgijaid reedel aset leidnud riigipöördekatse korraldamises. Gülen on aga süüdistused tagasi lükanud ja öelnud, et pigem oli riigipöördekatse lavastatud president Erdogani poolt, et õigustada riigis senisest veelgi suurema võimu haaramist.

Sellest, et Türgi on USA-le väljaandmiseks vajalikud dokumendid edastanud, teatas peaminister Yildirim täna parlamendis, vahendasid CNN, Reuters ja AFP.

"Me oleme saatnud Ameerika Ühendriikidele neli dokumendikausta, millega soovime terroristide liidri väljaandmist," selgitas valitsusjuht.

Justiitsminister Bekir Bozdag kinnitas samuti, et USA-le on dokumendid esitatud ning et need viitavat Güleni seotusele riigipöördekatse organiseerimisega.

"Meil on Güleni kohta rohkem kui piisavalt tõendeid, rohkem, kui te oskaksite küsida. Pole mingit vajadust tõendada riigipöördekatset, kõik tõendid näitavad, et riigipöördekatse tehti tema soovil ja korraldusel," rääkis minister.

Kerry: USA ei hoita menetlusest kõrvale, kuid me vajame tõendeid

USA esindajad, sealhulgas välisminister John Kerry on varem öelnud, et Ankara peab Güleni väljaandmiseks esitama vettpidavaid tõendeid.

"USA-s on kindel protsess väljaandmispalvete menetlemiseks. Türgi peab esitama tõendeid, mitte süüdistavaid väiteid," vahendas Reuters USA välisministri Brüsselis öeldud sõnu.

Laupäeval kinnitas Kerry oma Türgi kolleegile Mevlut Cavusoglule, et USA hakkab "koheselt" hindama fakte, kui need neile esitatakse.

"Me hoia ühestki tegevusest kõrvale ja me pole seda ka kunagi teinud. Me oleme alati öelnud, et kui teil on tõendid X, Y või Z, siis esitage need meile. Türgi on sõber. Türgi on liitlane," selgitas USA välisminister, kuid rõhutas, et USA-s kehtivad inimeste õiguste kaitseks väga ranged reeglid. "Me peame selle juriidilise protsessi läbima."

Gülen oma saatuse pärast ei muretse

Gülen on oma õpetustes esindanud mõõdukat islamit ning rõhutanud teaduse, religioonidevahelise dialoogi ja demokraatia vajalikkust. Güleni juhitud liikumine Hizmet (Teenistus) toetas kunagi Erdogani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võimuletulekut, kuid hiljem on suhted vaenulikuks muutunud. Türgi president on öelnud, et Güleni järgijad on loonud "paralleelriigi" ning et see riigipöördekatse korraldanud "viirus" tuleb riigi institutsioonidest välja juurida.

1999. aastal lahkus Gülen omal algatusel kodumaalt ning elab praegu üsnagi eraklikult USA-s Saylorsburgi asulas.

Türgi valitsus on ka ühel korral varem nõudnud Güleni väljaandmist. See leidis aset 2013. aastal, kui riiki raputas korruptsiooniskandaal, mis viis kolme ministri tagasiastumiseni. Erdogani liitlased kahtlustasid siis, et skandaali kutsus esile just nimelt Gülen vastuseks võimude otsusele sulgeda mitmeid tema liikumisega seotud erakoole.

"Mul mingeid endaga seotud muresid ei ole," tunnistas 75-aastane Gülen eile tõlgi vahendusel ajakirjanikele ja rõhutas, et USA näol on tegu õigusriigiga.

"Siin on seadused ülimuslikud. Ma ei usu, et USA valitsus pöörab tähelepanu millelegi, mis ei ole juriidiliselt põhjendatav," selgitas ta.

"Ning kõrvalmärkusena - ühel päeval ma suren. Selle suhtes, kas ma suren oma voodis või vanglas, olen ma ükskõikne," lisas Gülen.

Kuigi ta enda pärast ei muretse, tunnistas Gülen, et on väga mures Türgi tuleviku pärast, sealhulgas ka USA ja NATO liitlasest Türgi suhete pärast.

Ta meenutas, kuidas Türgi ja Ameerika sõdurid võitlesid omal ajal koos Korea sõjas ning et kaks riiki on olnud lähedasteks liitlasteks NATO-s, mille liige Türgi on olnud alates 1952. aastast.

"Kui ta NATO-st eraldada, satuks Türgi probleemide kaosesse. Ta aurustuks. Ta teeks endale täiesti lõpu peale," rääkis vaimulik, kes on toetanud ka Türgi liitumist Euroopa Liiduga ning öelnud, et kumbki osapool ei peaks seda ühinemist kartma.

"USA leiaks muid võimalusi, kuid ma arvan, et Türgi vajab USA partnerlust rohkem kui USA vajab Türgi oma," sõnas ta.

USA suursaadik kritiseeris Türgi avalikkuses esitatud väiteid

USA suursaadik Türgis John Bass lükkas eile kategooriliselt tagasi mõnede meediaväljaannete ja isikute väited, justkui oleks Washington toetanud reedel aset leidnud riigipöördekatset. Diplomaadi sõnul on selline jutt "täielik vale", mis kahjustab ka NATO liitlaste sõprust.

Muuhulgas esitas selliseid spekulatsioone ka Türgi tööminister Suleyman Soylu, kelle sõnul olevat Washington Türgi sõjaväelaste kliki riigipöördekatsele rohelist tuld näidanud.

Hiljem teatas aga asepeaminister Mehmet Simsek, et Türgil ja USA-l võib olla küll aeg-ajalt olla erimeelsusi, kuid tegu on siiski ka liitlastega ning Ankara ei soovi kahepoolseid suhteid ohtu seada.

Varem oli peaminister Yildirim öelnud, et suhted Washingtoniga võivad pingestuda, kui USA Gülenit välja ei anna.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema