Jõks: Türgi arusaam õigusriigist ei lange Euroopaga kokku ({{commentsTotal}})

Allar Jõks.
Allar Jõks. Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

IRL-i presidendikandidaat Allar Jõks ütles, et Türgi arusaam õigusriigist ja põhiseaduse ülimislikkusest ei lange Euroopa omaga kokku. Tema sõnul ei ole sellisel riigil Euroopa Liidus kohta.

"Ilmselt ei ole me veel kuulnud lõplikku tõde selle kohta, mis Türgis nädalavahetusel tegelikult toimus ja võimalik, et ei kuulegi," kommenteeris Jõks ERR-i uudisteportaalile.

"Türgi on viimastel aastatel selgelt asunud järjest "õhemaks hööveldama" seda ühisosa, mis neil Euroopa ja Euroopa Liiduga on. Tuhandetest nimedest koosnevad nimekirjad riigivastastest ja "riigivastastest", mis olid valmis enne riigipöördekatset näitavad, et Türgi arusaam õigusriigist ja põhiseaduse ülimuslikkusest ei lange kokku meie omaga," lisas ta.

Jõks märkis, et endise kohtunikuna ja Eesti kohtunike ühingu esimehena jälgib ta kurvastusega, kuidas nädalavahetusel kõrvaldati ilma igasuguse juurdluseta ametist ligi 2700 kohtunikku ning paljud nendest on ka vahistatud.

"Türgi kõrgem kohtunike ja prokuröride nõukogu, mis vastutab kohtunike ametisse nimetamise ja vabastamise eest on erinevate muudatuste tulemusena muudetud valitseva partei käepikenduseks. Ma ei kujuta ette, et Euroopa Liidus oleks kohta riigile, kes õigusriigi põhimõtteid ei austa. Ja ka tegudes, mitte üksnes sõnades stiilis, et „meil on ju demokraatia, aga..“. Siin ei või olla mingeid agasid, mingeid kompromisse," sõnas Jõks.

Türgis algas reede õhtul sõjaväelise riigipöörde katse, mis suruti laupäeva pärastlõunaks maha. Türgi valitsuse andmetel hukkus riigipöördekatse käigus vähemalt 290 inimest.

Võimud on riigipöördekatse järel vahistanud üle 9000 inimese. Lisaks sõjaväelastele on Türgi võimud pidanud kinni ka sadu kohtunikke ja prokuröre.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema