Aivar Hundimägi: (ka terrori)paanika on investori halb abimees ({{commentsTotal}})

Viimase kuu aja jooksul on toimunud mitu ootamatut sündmust, mis on finantsturgudel tekitanud järske kukkumisi. Türgis ebaõnnestunud riigipööre viis langusesse sealse börsi, Prantsusmaad taas tabanud terrorirünnaku järgselt tormasid investorid müüma turismisektori aktsiaid ning brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust põhjustas erinevate riikide aktsiaturgudel suure kukkumise.

Taoliste ootamatute sündmuste korral reageerivad finantsturud reeglina üle ning seetõttu peaks börsiinvestorite käitumise põhireegel olema kannatlikkus. Ei tasu esimese ehmatuse peale oma aktsiapositsioone loovutada.

Nende kolme hiljutist sündmuse järgselt võiks väikeinvestorite käitumismuster olla erinev. Kui lühidalt kokku võtta, siis tasub Türgi börsilt lahkuda, turismisektoris oma positsioon säilitada ning Suurbritannia börsifirmadesse rohkem raha panustada.

Esmalt Türgist

Aastaid oli Türgi tõeline investorite magnet ning riiki ja kohalikule börsile lausa voolas raha. Eelmise aasta kevadel kaalusin ka ise Türgi aktsiaturule investeerimist. Loobusin, sest parlamendivalimised näitasid, et võim koondub üha enam president Erdogani kätte. Autoritaarselt juhitud riigid võivad olla küll majanduslikult edukad, kuid nad on ka ettearvamatud. Seetõttu hindasin Türgi börsile raha paigutamist liiga riskantseks.

Praegusi sündmusi vaadates on mul hea meel, et ma toona sellise otsuse tegin. Olen endiselt seda meelt, et Türgist on investoritel mõistlik eemale hoida. Praegu võimu kindlustamiseks tehtav puhastustöö tekitab pingeid Euroopa ja USAga ning loomulikult ka riigi sees. Türgil on oht muutuda riigiks, kus tuli pinna alla vaikselt edasi lõõmab ning on ainult aja küsimus, millal need pinged taas lõkkele löövad.

Terrorirünnak Prantsusmaal

Möödunud nädala terrorirünnak pani investoreid müüma turismisektori aktsiaid. Prantsusmaa hotelliketi Accori, odavlennufirma easyJeti ja huvireise korraldava Thomas Cooki aktsiad langesid järsult ning pole veel taastunud terrorirünnakule eelnenud tasemele. Minu hinnangul pole aktsiate müük sellises olukorras mõistlik. Pigem tasub terrorirünnakute järel hoida käed paigal ja müügiotsus edasi lükata, kuni olukord selgineb ja esimesed emotsioonid lahtuvad.

Turismisektor on terrorirünnakute tõttu olnud viimasel ajal tugeva surve all. Inimeste kulutused reisimisele on langustrendis. Eriti valusalt on pihta saanud Prantsusmaa, Türgi ja Egiptus. Aga kui te juba olete sellesse sektorisse raha paigutanud, siis olete tõenäoliselt ka arvestanud, et ettevõtete aktsiad võivad lühiajaliselt järsult kukkuda ning sel ajal pole mõistlik oma otsust muuta.

Brexit

Kolmas selle suve suur ootamatus oli Brexit ehk brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust. Euroopa Liidu poliitiline eliit on maalinud Suurbritannia tulevikust väga sünge pildi. Seda pilti aitasid joonistada erinevad analüütikud ning aktsiad müüma tormanud investorid.

Rahvahääletusele järgnenud paar päeva olid hea näide turgude ülereageerimisest, sest tänaseks on turud juba taastunud. Tegelikult tasub investoritel hoopis ujuda vastuvoolu ja investeerida Suurbritannia börsifirmadesse. 

Esiteks ei muutnud rahvahääletus üleöö sealseid ettevõtteid ja kogu majandust kehvemaks. Teiseks pole teada, mis tingimustel ja millal täpselt euroliidust lahkumine toimub ning kolmandaks pole ka teada, kuidas üritab Suurbritannia koostööd euroliiduga kompenseerida.

On selge, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ei mõjuta kõiki sealseid ettevõtteid negatiivselt. Näiteks tööstused, mis ekspordivad oma tooteid euroliidust väljapoole, võivad euroliidust lahkumisest hoopis võita.

Brexiti hääletusele järgnenu näitas, et paika peab investeerimistõde, mille kohaselt tasub just siis aktsiaid osta, kui enamik müüb ja turud on punases.

Paanika on väikeinvestoritele halb abimees ja tema tuules ei tasu purjetada. Pigem tasub finantsturgudel aeg-ajalt tekkivaid nõrkushetki kasutada selleks, et varem paika pandud investeerimisideed teoks teha.

Kui aga olete otsustanud aktsiad müüa, siis lükake see otsus edasi olukorra rahunemiseni. Reeglina järgnevad järskudele langustele tõusupäevad.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema