Aivar Hundimägi: (ka terrori)paanika on investori halb abimees ({{commentsTotal}})

Viimase kuu aja jooksul on toimunud mitu ootamatut sündmust, mis on finantsturgudel tekitanud järske kukkumisi. Türgis ebaõnnestunud riigipööre viis langusesse sealse börsi, Prantsusmaad taas tabanud terrorirünnaku järgselt tormasid investorid müüma turismisektori aktsiaid ning brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust põhjustas erinevate riikide aktsiaturgudel suure kukkumise.

Taoliste ootamatute sündmuste korral reageerivad finantsturud reeglina üle ning seetõttu peaks börsiinvestorite käitumise põhireegel olema kannatlikkus. Ei tasu esimese ehmatuse peale oma aktsiapositsioone loovutada.

Nende kolme hiljutist sündmuse järgselt võiks väikeinvestorite käitumismuster olla erinev. Kui lühidalt kokku võtta, siis tasub Türgi börsilt lahkuda, turismisektoris oma positsioon säilitada ning Suurbritannia börsifirmadesse rohkem raha panustada.

Esmalt Türgist

Aastaid oli Türgi tõeline investorite magnet ning riiki ja kohalikule börsile lausa voolas raha. Eelmise aasta kevadel kaalusin ka ise Türgi aktsiaturule investeerimist. Loobusin, sest parlamendivalimised näitasid, et võim koondub üha enam president Erdogani kätte. Autoritaarselt juhitud riigid võivad olla küll majanduslikult edukad, kuid nad on ka ettearvamatud. Seetõttu hindasin Türgi börsile raha paigutamist liiga riskantseks.

Praegusi sündmusi vaadates on mul hea meel, et ma toona sellise otsuse tegin. Olen endiselt seda meelt, et Türgist on investoritel mõistlik eemale hoida. Praegu võimu kindlustamiseks tehtav puhastustöö tekitab pingeid Euroopa ja USAga ning loomulikult ka riigi sees. Türgil on oht muutuda riigiks, kus tuli pinna alla vaikselt edasi lõõmab ning on ainult aja küsimus, millal need pinged taas lõkkele löövad.

Terrorirünnak Prantsusmaal

Möödunud nädala terrorirünnak pani investoreid müüma turismisektori aktsiaid. Prantsusmaa hotelliketi Accori, odavlennufirma easyJeti ja huvireise korraldava Thomas Cooki aktsiad langesid järsult ning pole veel taastunud terrorirünnakule eelnenud tasemele. Minu hinnangul pole aktsiate müük sellises olukorras mõistlik. Pigem tasub terrorirünnakute järel hoida käed paigal ja müügiotsus edasi lükata, kuni olukord selgineb ja esimesed emotsioonid lahtuvad.

Turismisektor on terrorirünnakute tõttu olnud viimasel ajal tugeva surve all. Inimeste kulutused reisimisele on langustrendis. Eriti valusalt on pihta saanud Prantsusmaa, Türgi ja Egiptus. Aga kui te juba olete sellesse sektorisse raha paigutanud, siis olete tõenäoliselt ka arvestanud, et ettevõtete aktsiad võivad lühiajaliselt järsult kukkuda ning sel ajal pole mõistlik oma otsust muuta.

Brexit

Kolmas selle suve suur ootamatus oli Brexit ehk brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust. Euroopa Liidu poliitiline eliit on maalinud Suurbritannia tulevikust väga sünge pildi. Seda pilti aitasid joonistada erinevad analüütikud ning aktsiad müüma tormanud investorid.

Rahvahääletusele järgnenud paar päeva olid hea näide turgude ülereageerimisest, sest tänaseks on turud juba taastunud. Tegelikult tasub investoritel hoopis ujuda vastuvoolu ja investeerida Suurbritannia börsifirmadesse. 

Esiteks ei muutnud rahvahääletus üleöö sealseid ettevõtteid ja kogu majandust kehvemaks. Teiseks pole teada, mis tingimustel ja millal täpselt euroliidust lahkumine toimub ning kolmandaks pole ka teada, kuidas üritab Suurbritannia koostööd euroliiduga kompenseerida.

On selge, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ei mõjuta kõiki sealseid ettevõtteid negatiivselt. Näiteks tööstused, mis ekspordivad oma tooteid euroliidust väljapoole, võivad euroliidust lahkumisest hoopis võita.

Brexiti hääletusele järgnenu näitas, et paika peab investeerimistõde, mille kohaselt tasub just siis aktsiaid osta, kui enamik müüb ja turud on punases.

Paanika on väikeinvestoritele halb abimees ja tema tuules ei tasu purjetada. Pigem tasub finantsturgudel aeg-ajalt tekkivaid nõrkushetki kasutada selleks, et varem paika pandud investeerimisideed teoks teha.

Kui aga olete otsustanud aktsiad müüa, siis lükake see otsus edasi olukorra rahunemiseni. Reeglina järgnevad järskudele langustele tõusupäevad.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: