Veokitootjad said EL-ilt rekordsuure trahvi ({{commentsTotal}})

MAN-i veokid.
MAN-i veokid. Autor/allikas: Michaela Rehle/Reuters/Scanpix

Neli veoautode tootjat said Euroopa Liidult kokku 2,93 miljardit eurot trahvi, kuna leppisid kokku hindades ja kulutustes saaste vähendamise tehnoloogiale.

Euroopa Komisjon selgitas, et Daimler, DAF, Iveco, MAN ja Volvo/Renault tegid hinnakokkuleppeid enam kui 14 aastat, vahendas BBC.

Uurimine leidis, et vahemikus 1997 kuni 2004 pidasid ettevõtted juhtkonna tasemel kohtumisi ja arutasid oma plaane. Lisaks tehti seda telefonivestlustes.

Pärast 2004. aastat juhiti kartelli läbi ettevõtete Saksamaa harude ja infot vahetati üldiselt e-posti teel.

"Need veokitootjad tegid 14 aastat kokkuleppeid hindade ja selle üle, kuidas hiilida mööda kulutustest rangematele saastereeglitele vastamiseks," selgitas Komisjon.

Konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles, et trahvid annavad ettevõtetele selge sõnumi, et kartellid ei ole vastuvõetavad.

Samas kinnitas Komisjon, et kokkulepete eesmärk ei olnud vältida või manipuleerida uutele saastestandarditele vastamisega, samuti ei leitud uurimise käigus tõendeid saastetarkvaraga petmisest.

Suurima trahvi - 1,01 miljardit eurot - sai Daimler. Volvole määrati 670,4 miljoni euro suurune. Ivecole, mis on Itaalia ettevõtte CNH Industrial haru, määrati 494,6 miljoni euro suurune trahv.

USA kontserni Paccar kuuluv DAF Trucks sai 752,7 miljonit eurot trahvi.

MAN-i omanikfirma Volkswagen pääses trahvist, kuna paljastas info kartelli kohta.

Neli ettevõtet tunnistasid tegu, et kärpida trahve 10 protsendi võrra.

Samuti Volkswageni tütarettevõte Scania ei olnud kokkuleppemenetlusega nõus ja on jätkuvalt uurimise all.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema