Prantsusmaal pussitati naist ja tema kolme tütart ({{commentsTotal}})

{{1468933908000 | amCalendar}}
Prantsusmaa politsei.
Prantsusmaa politsei. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Prantsusmaal Hautes-Alpes'i departemangus ründas täna noaga relvastatud mees naist ja tema kolme tütart. Meedia väitel võis Laragne'i puhkekülas toimunud rünnaku motiiviks olla asjaolu, et naised kandsid ründaja arvates liiga vähe riideid. Samas võimud pole seda versiooni kinnitanud.

46-aastane naine ja tema tütred vanuses 9 kuni 14 aastat said kõik rünnaku tagajärjel vigastada, vahendasid ajalehed Le Figaro ja Le Point.

Üks tüdrukutest sai nii tõsiselt viga, et ta viidi helikopteriga Grenoble'i haiglasse. Teiste vigastused olid kergemad ning nemad toibuvad praegu Gapi haiglas.

37-aastane ründaja on kinni peetud. Ta oli samuti puhkekülas suvitamas ning viibis seal koos oma abikaasa ja lastega, kes aga mainitud intsidendis ei osalenud.

Kuigi rünnaku asjaolud ja motiiv on veel üsna ebaselged, on Prantsuse meedias levinud väited, mille kohaselt olevat meest häirinud, et nende naabertuppa majutatud naissoost isikute riietus oli tema meelest liiga napp. Sellest sai alguse vaidlus, mis olevat viinud lõpuks pussitamiseni.

Prokurör Raphaël Balland on aga rõhutanud, et ründaja ei öelnud enne pussitamist midagi naise ja tema tütarde riietuse kohta ning hetkel on napile riietusele viitavad väited kõigest kuulujutt. Küll aga olevat kahtlustatav hiljem öelnud uurijatele, et ei mäleta rünnakust midagi. Samas esialgne kohtupsühhiaatriline ekspertiis mehel ühtegi vaimset häiret ei tuvastanud.

Balland nentis, et seega on teo motiiv uurijate jaoks endiselt suur küsimärk.

Telekanali TF 1 andmetel on kahtlustatavaks maroko juurtega Mohamed B., kes võimudele mingite varasemate kuritegudega seoses tuttav pole ning terrorismis kahtlustatavate isikute nimekirja ei ole teda lisatud.

Toimetaja: Laur Viirand



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: