Rõivas: eesistumise korraldamine Brüsselist on loogiline ({{commentsTotal}})

Taavi Rõivas
Taavi Rõivas Autor/allikas: valitsus.ee

Peaminister Taavi Rõivase sõnul tervitab Eesti Belgia valmisolekut asendada 2017. aasta teises pooles Ühendkuningriiki Euroopa Liidu eesistujana, sest kahtlemata on nii lühikese etteteatamise puhul eesistumise korraldamine Belgia pealinnast Brüsselist logistiliselt kõige lihtsam.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul tervitab Eesti Belgia valmisolekut asendada 2017. aasta teises pooles Ühendkuningriiki Euroopa Liidu eesistujana, sest kahtlemata on nii lühikese etteteatamise puhul eesistumise korraldamine Belgia pealinnast Brüsselist logistiliselt kõige lihtsam.

"Ma kordan, et Eesti on valmis oma järjekorda vajadusel ettepoole tooma, kuid meie eelistus on olla Euroopa Nõukogu eesistujaks Eesti Vabariigi juubeliaastal. Belglaste kasuks otsustamine kindlasti lihtsustaks meie juba käima lükatud ettevalmistustöid," ütles Rõivas BNS-ile.

"Kuivõrd otsuse eesistumise kohta teevad siiski lõpuks liikmesriigid Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ettepaneku alusel, siis Eesti loodab, et see selgus tuleb võimalikult ruttu - juba lähipäevil. Seetõttu olen rääkinud nii Donald Tuski kui ka Belgia peaministri Charles Micheli`ga," lisas Rõivas.

Välisminister Marina Kaljurand kinnitas teisipäeval, et Ühendkuningriigi uus välisminister Boris Johnson ei osanud veel öelda, kuidas kavatseb Suurbritannia käituda Euroopa Liidu eesistumise suhtes, mis peaks kavakohaselt toimuma 2017. aasta teises pooles. "Küsisin ka esimest korda välisasjade nõukogus olnud Suurbritannia välisministrilt Boris Johnsonilt - kas tal on midagi öelda lisaks sellele, mida on öelnud peaminister protseduuride ja protsesside kohta, mida Suurbritannia on alustanud. Tal ei olnud täiendavat informatsiooni. Nii, et ootame, millal Suurbritannia ametlikult ütleb, et nad alustavad lahkumisläbirääkimisi ja ootame ka seda, et Suurbritannia ütleks, kas ja mida nad teevad eesistumisega," rääkis Kaljurand teisipäeval välisministeeriumis antud pressikonverentsil.

Suurbritannia peaks asuma Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu eesistujariigiks 2017. aasta teises pooles, vahetult enne Eestit, mis peaks olema eesistuja 2018. aasta esimesel poolel. Brittide otsus lahkuda Euroopa liidust on seadnud nende eesistumise kahtluse alla ning andnud ainest võimalikeks spekulatsioonideks asenduste või teiste eesistumisperioodide pikendamise osas.

Belgia on vajadusel valmis Ühendkuningriigi asemel viima läbi Euroopa Liidu eesistumise 2017. aasta teises pooles, ütles riigi välisminister Didier Reynders. "Minu Eesti kolleeg tuli (NATO tippkohtumisel - BNS) minu juurde ja küsis, et kas vastab tõele, et me oleme valmis Ühendkuningriigi asemel nende eesistumise ära tegema," rääkis Reynders uudisteagentuuri Belga teatel.

Belga andmeil suhtuvad Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Euroopa Komsijoni president Jean-Claude Juncker plaani positiivselt, kuna Belgial on rohkelt kogemusi eesistumise läbiviimisel. Viimati oli Belgia Euroopa Liidu eesistujariik 2010. aasta teises pooles, kui riigil oli ainult kohusetäitjavalitsus, kuna erakonnad pidasid valimiste järel üle 500 päeva kestnud koalitsioonikõnelusi.

Belgia plaanikohane eesistumine peaks toimuma 2024. aastal.

Allikas: BNS



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: