Keila elanikud on vastu elamurajooni rajamisele kaitsealusesse mõisaparki ({{commentsTotal}})

Keila inimesed on looduskaitsealusesse mõisaparki elamurajooni ehitamise plaani vastu. Eile anti Keila linnavalitsusele üle 1500 allkirjaga petsitsioon, milles leitakse, et elamurajooni rajamine on vastuolus avaliku huviga ning park tuleks säilitada tervikuna.

Keila jõe ääres asuv ajalooline Keila mõisa park on looduskaitse all, kuid selle Ameerikas elav omanik soovib sinna elumaju ehitada. Ehitada tahetakse kortermaja, ridamaja ning paarismaju - kokku 46 eluasemega. Elamute juurde on planeeritud 86 parkimiskohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paljud Keila elanikud ning samas tegutsev Harjumaa Muuseum on sellele vastu.

"See hävitaks tervikliku pargi, seda ei oleks võimalik enam edasi uurida ja Keila linnale on praegune Keila jõe park ainus roheline pärl linnas, mida ei ole siiani kahjustatud," ütles muuseumi direktor Riine Kallas.

Mõisa südames on 17. sajandist pärit ristkülikukujuline spetsiaalselt hooldatud ja kujundatud nn regulaarpark, vabakujuline park on varasemast ajast. Viis aastat on Keila mõisaparki hooldanud kõrghaljastusega tegelev ettevõte Puuabi.

"Äärmiselt mitmekülgne ja huvitav park on see Keila mõisapark ja see ongi üks tervik. Kui me raiume selle esimese väärtusklassi alla kuuluva pargiosa maha, siis see ei mõjuta vaid seda osa, mille me maha raiume, vaid kogu parki," ütles Puuabi juhataja Kristjan Kasemaa.

Ta ütles, et puid maha võttes muudetaks pargi niiskusrežiimi. Tema hinnangul võiks parki elama jääda sealsed loomad, inimesed võiks aga elada pargi ümbruses.

"Nahkhiiri on siin äärmiselt palju. Me oleme paigaldanud sel aastal siia 30 nahkhiirte pesakasti näiteks," ütles Kasemaa.

Ehitamise vastase petitsiooni koostajad pakuvad kompromisse, mis võiks sobida kõigile.

"Kui linn teeb nii omanikule kui ka keskkonnaametile kui ka keskkonnaministrile ettepaneku see looduskaitsealune park riigile osta," pakkus Riine Kallas.

"Seda me oleme arutanud erinevate ametitega ja ka riigi esindajatega ja ma arvan, et see protsess on väga pikk ja kohmakas," kommenteeris Keila linnapea Enno Fels.

Linnapea sõnul ei planeerita elamuehitust otse parki, vaid jõeäärsesse alasse. Et tegu on ehituskeeluvööndiga, tuleb taotleda keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist.

"Keila linn on seda planeeringut menetledes jõudnud arvamusele, et mingit elamuehitust võiks kompromissina seal lubada," ütles Fels.

Arendusega tegeleva ettevõtte Arkaadia Jõesaare OÜ nõukogu liige Peeter Võrk meenutas, et omanik sai vanematele kuuluva maa tagasi juba 20 aasta eest ja on kaua kompromissi otsinud.

"Maaomanik lubas, et annab selle ülejäänud pargiala kõik tasuta linnale ära - see on väga suur kompromiss juba temalt," ütles Võrk.

Eile lõppes planeeringu avalik väljapanek, augusti teisel poolel toimub avalik arutelu.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
Skandaali tekitanud juubelimünt.Skandaali tekitanud juubelimünt.
Soome iseseisvuse juubelimündil kujutatakse punavangide hukkamist

Soomes on puhkenud terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega on soovitud mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist on esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.