Keila elanikud on vastu elamurajooni rajamisele kaitsealusesse mõisaparki ({{commentsTotal}})

Keila inimesed on looduskaitsealusesse mõisaparki elamurajooni ehitamise plaani vastu. Eile anti Keila linnavalitsusele üle 1500 allkirjaga petsitsioon, milles leitakse, et elamurajooni rajamine on vastuolus avaliku huviga ning park tuleks säilitada tervikuna.

Keila jõe ääres asuv ajalooline Keila mõisa park on looduskaitse all, kuid selle Ameerikas elav omanik soovib sinna elumaju ehitada. Ehitada tahetakse kortermaja, ridamaja ning paarismaju - kokku 46 eluasemega. Elamute juurde on planeeritud 86 parkimiskohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paljud Keila elanikud ning samas tegutsev Harjumaa Muuseum on sellele vastu.

"See hävitaks tervikliku pargi, seda ei oleks võimalik enam edasi uurida ja Keila linnale on praegune Keila jõe park ainus roheline pärl linnas, mida ei ole siiani kahjustatud," ütles muuseumi direktor Riine Kallas.

Mõisa südames on 17. sajandist pärit ristkülikukujuline spetsiaalselt hooldatud ja kujundatud nn regulaarpark, vabakujuline park on varasemast ajast. Viis aastat on Keila mõisaparki hooldanud kõrghaljastusega tegelev ettevõte Puuabi.

"Äärmiselt mitmekülgne ja huvitav park on see Keila mõisapark ja see ongi üks tervik. Kui me raiume selle esimese väärtusklassi alla kuuluva pargiosa maha, siis see ei mõjuta vaid seda osa, mille me maha raiume, vaid kogu parki," ütles Puuabi juhataja Kristjan Kasemaa.

Ta ütles, et puid maha võttes muudetaks pargi niiskusrežiimi. Tema hinnangul võiks parki elama jääda sealsed loomad, inimesed võiks aga elada pargi ümbruses.

"Nahkhiiri on siin äärmiselt palju. Me oleme paigaldanud sel aastal siia 30 nahkhiirte pesakasti näiteks," ütles Kasemaa.

Ehitamise vastase petitsiooni koostajad pakuvad kompromisse, mis võiks sobida kõigile.

"Kui linn teeb nii omanikule kui ka keskkonnaametile kui ka keskkonnaministrile ettepaneku see looduskaitsealune park riigile osta," pakkus Riine Kallas.

"Seda me oleme arutanud erinevate ametitega ja ka riigi esindajatega ja ma arvan, et see protsess on väga pikk ja kohmakas," kommenteeris Keila linnapea Enno Fels.

Linnapea sõnul ei planeerita elamuehitust otse parki, vaid jõeäärsesse alasse. Et tegu on ehituskeeluvööndiga, tuleb taotleda keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist.

"Keila linn on seda planeeringut menetledes jõudnud arvamusele, et mingit elamuehitust võiks kompromissina seal lubada," ütles Fels.

Arendusega tegeleva ettevõtte Arkaadia Jõesaare OÜ nõukogu liige Peeter Võrk meenutas, et omanik sai vanematele kuuluva maa tagasi juba 20 aasta eest ja on kaua kompromissi otsinud.

"Maaomanik lubas, et annab selle ülejäänud pargiala kõik tasuta linnale ära - see on väga suur kompromiss juba temalt," ütles Võrk.

Eile lõppes planeeringu avalik väljapanek, augusti teisel poolel toimub avalik arutelu.

Toimetaja: Merili Nael



Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: