Kagu-Eesti eelarvamusfestivalil arutletakse maaelu, maakultuuri ja turvalisuse üle ({{commentsTotal}})

Sel reedel on toimub maanteemuuseumis esimene Kagu-Eesti eelarvamusfestival. Põlva-, Valga- ja Võrumaa ülesel festivalil arutletakse maaelu, maakultuuri ja turvalisuse teemadega seotud küsimuste üle.

Arvamusfestivali jõudmine Kagu-Eestisse on sealsete inimeste jaoks suur sündmus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siiakanti on seda kindlasti vaja, ma arvan, sest eks ta teatud mõttes käsitleb seda teemat - "elu võimalikkusest väljaspool Tallinnat"," rääkis võrukas Anneli.

"Selles suhtes on ju põnev, et Võrus midagi sellist suurt toimub. Kui sellest midagi ka kasu on, siis on ju hea," arvas Marju.

Kagu-Eesti eelarvamusfestivali keskmes ongi just eelarvamused.

"Me näeme, et meie ühiskonnas on üsna palju eelarvamusi ja need vajavad omamoodi kummutamist. Teistpidi, see on ka väga hea, et on olemas eelarvamused, see on ka minu arust üks meie arengut defineeriv omadus. Aga kui me oskame juba seda defineerida, mis koha pealt king pitsitab, siis me ka leiame lahendused," rääkis korraldaja Ott Rätsep.

Reede südapäeval avapaugu saaval festivalil hakatakse arvama ja eelarvama hetkel Kagu-Eestis kõige olulisematel teemadel - maaleu, maakultuur ja turvalisus.

Kokku toimub kolmel laval üheksa arutelu, kus muuhulgas võetakse fookusesse ka küsimus, kuidas sõlmida sõprust uusmaakade ja põliselanike vahel.

"Üksjagu eelarvamusi on sellised, et meie kandi inimesed arvavad, et linnainimesed on uue ajastu järgi elamisega peast segi läinud, tegelevad ainult lollustega, aga samal ajal teiselt poolt arvatakse jällegi, et need võrukesed, setod ja mulgid on oma vana asjaga ajas seisma jäänud, peast lolliks läinud ja ei saa maailma asjadest aru," selgitas Võru instituudi direktor Rainer Kuuba.

Festivali eel on aga juba kõlanud ka kriitikat festivali toimumise aja suhtes.

"Kui inimene käib tööl, siis ei ole võimalik kella 12-ks kuhugi minna. Võiks olla õhtupoole rohkem, päev on ju suvel pikk," arvas Anneli.

"Puhkuste aeg jällegi, me näeme seda reedel ja preagu on raske öelda, kui palju inimesi kohal on. Me loodame tõesti, et saab olema arvestatav osalemine," ütles Rätsep.

Kagu-Eesti eelarvamusfestival toimub reedel algusega kell 12 Eesti maanteemuuseumis.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: