Ehitaja sõnul on Auvere Elektrijaama lõplikku töölehakkamist raske prognoosida ({{commentsTotal}})

Eesti uusim, Auvere Elektrijaam, pidanuks lõplikult tööle rakenduma hiljemalt eelmises kvartalis, kuid ehitaja General Electric pole suutnud senini tagada jaamale plaanitud tehnilisi parameetreid ja selle keskkonnanõuetele vastavust.

638 miljonit eurot maksnud Auvere Elektrijaam ühendati elektrivõrguga eelmise aasta 2. mail ja pidanuks lõplikult käivituma hiljemalt tänavu juunis. Jaamas jätkub seadmete häälestamine ja selle vastuvõtmine ehitajalt tuleb kõne alla alles pärast kõigi puuduste kõrvaldamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu on väga raske prognoosida. Mõningate kütuste puhul me ei ole veel saavutanud seda, mis on lepingus fikseeritud, nii et see häälestamine kestab veel natukene aega, kuni mõlemad pooled on rahul ja saavad öelda, et garantiitingimused on täielikult täidetud. Praegu nad ei ole veel," rääkis ettevõtte General Electronics Power Service Baltic juht Karl Jaanimägi.

"Me oleme püstitanud ehitajale väga kõrged nõudmised. Me tahame saada väga võimekat jaama, väga paindlikku jaama, maailma kõige puhtamat põlevkivil töötavat jaama. See on põhjus, miks see võtab rohkem aega," ütles Enefit Energiatootmise juht Tõnu Aas.

Ehitajale on suurim peavalu seadmete kohandamine ettenähtud kütustevalikuga. Ainuüksi andureid süsteemi parameetrite jälgimiseks on jaamas üle 40 000 ja jaam peab n-ö ise oskama igas olukorras valida õiget töörežiimi.

Pidades kinni kehtestatud õhusaaste piirnormidest, peab katel oskama põletada koos põlevkiviga hakkepuitu, põlevkivigaasi, turvast, sütt ja tulema toime ka väga madala kütteväärtusega põlevkiviga.

"Ja kõike seda kõikvõimalikes segudes ehk neid segusid võib tekkida siin /.../ kümneid tuhandeid ja kõike seda veel lisaks kõigis võimekuse diapasoonides miinimumist kuni maksimumini. Me tahame saada ehitaja käest põhimõtteliselt maailmarekordit põlevkivienergeetikas," rääkis Tõnu Aas.

Auvere Elektrijaama efektiivsus saab olema poole kõrgem kui vanadel energiaplokkidel. Öösiti ja nädalavahetustel madala energiatarbe puhul töötab see edukalt ka minimaalkoormusel. Jaama maksimaalne toodang, 2200 gigavatt-tundi aastas, katab veerandi Eesti elektrivajadusest.

Eesti Energiale jaama lõpliku valmimise venimisest lisakulusid ei teki, sest lepingujärgselt katab need kahjud ehitaja.

Toimetaja: Merili Nael



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: