Ehitaja sõnul on Auvere Elektrijaama lõplikku töölehakkamist raske prognoosida
Eesti uusim, Auvere Elektrijaam, pidanuks lõplikult tööle rakenduma hiljemalt eelmises kvartalis, kuid ehitaja General Electric pole suutnud senini tagada jaamale plaanitud tehnilisi parameetreid ja selle keskkonnanõuetele vastavust.
638 miljonit eurot maksnud Auvere Elektrijaam ühendati elektrivõrguga eelmise aasta 2. mail ja pidanuks lõplikult käivituma hiljemalt tänavu juunis. Jaamas jätkub seadmete häälestamine ja selle vastuvõtmine ehitajalt tuleb kõne alla alles pärast kõigi puuduste kõrvaldamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Praegu on väga raske prognoosida. Mõningate kütuste puhul me ei ole veel saavutanud seda, mis on lepingus fikseeritud, nii et see häälestamine kestab veel natukene aega, kuni mõlemad pooled on rahul ja saavad öelda, et garantiitingimused on täielikult täidetud. Praegu nad ei ole veel," rääkis ettevõtte General Electronics Power Service Baltic juht Karl Jaanimägi.
"Me oleme püstitanud ehitajale väga kõrged nõudmised. Me tahame saada väga võimekat jaama, väga paindlikku jaama, maailma kõige puhtamat põlevkivil töötavat jaama. See on põhjus, miks see võtab rohkem aega," ütles Enefit Energiatootmise juht Tõnu Aas.
Ehitajale on suurim peavalu seadmete kohandamine ettenähtud kütustevalikuga. Ainuüksi andureid süsteemi parameetrite jälgimiseks on jaamas üle 40 000 ja jaam peab n-ö ise oskama igas olukorras valida õiget töörežiimi.
Pidades kinni kehtestatud õhusaaste piirnormidest, peab katel oskama põletada koos põlevkiviga hakkepuitu, põlevkivigaasi, turvast, sütt ja tulema toime ka väga madala kütteväärtusega põlevkiviga.
"Ja kõike seda kõikvõimalikes segudes ehk neid segusid võib tekkida siin /.../ kümneid tuhandeid ja kõike seda veel lisaks kõigis võimekuse diapasoonides miinimumist kuni maksimumini. Me tahame saada ehitaja käest põhimõtteliselt maailmarekordit põlevkivienergeetikas," rääkis Tõnu Aas.
Auvere Elektrijaama efektiivsus saab olema poole kõrgem kui vanadel energiaplokkidel. Öösiti ja nädalavahetustel madala energiatarbe puhul töötab see edukalt ka minimaalkoormusel. Jaama maksimaalne toodang, 2200 gigavatt-tundi aastas, katab veerandi Eesti elektrivajadusest.
Eesti Energiale jaama lõpliku valmimise venimisest lisakulusid ei teki, sest lepingujärgselt katab need kahjud ehitaja.
Toimetaja: Merili Nael