Reformierakond otsustab oma presidendikandidaadi 3. augustil ({{commentsTotal}})

{{1468989412000 | amCalendar}}
Siim Kallas.
Siim Kallas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Reformierakonna juhatus teeb 3. augustil otsuse, kas erakonna presidendikandidaadiks saab Siim Kallas, Marina Kaljurand või Urmas Paet.

Just Reformierakonna taga seisavad ka erakondadevahelised läbirääkimised presidendi valimiseks riigikogus, sest keeruline, et mitte öelda võimatu on rääkida erakonnaga, kellel oma kindlat kandidaati pole, kirjutab Eesti Päevaleht.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas kinnitas Twitteri vahendusel, et info, et Reformierakonna juhatus koguneb 03.08 presidendivalimisi arutama, vastab tõele. 

Leht märkis, et kuigi erakonnal on praegu kolm kandidaati, siis lõplik valik tehakse ikka Kallase ja Kaljuranna vahel ning pole tõenäoline, et kumbki presidendiks kandideerimisest loobuks.

Lehe hinnangul on peaminister Taavi Rõivasele kasulik, et Kaljurand presidendiks ei pürgiks, sest Kaljurand koguks tulevastel parlamendivalimistel erakonnale kopsaka häältesaagi, samas kui Kallast parlamendivalimised ilmselt väga ei huvita.

Reformierakonnas arvatakse, et kui juhatus ja fraktsioon hääletaksid, võidaks Kallas, kuid kuna Reformierakonnas otsuseid hääletuse teel vastu ei võeta, tuleb vaielda ja lõpuks konsensuslikult otsustada.

Pärast Reformierakonna kandidaadi selgumist algavad parlamendierakondadevahelised läbirääkimised, et selgitada, kellest võiks saada parlamendiparteide võimalik ühiskandidaat ja kas president üldse valitakse parlamendis.

Lehe hinnangul on Kallasele võit juba see, kui ta saab parlamendi nominatsiooni ehk 30 allkirja ja tema võimalused on suuremad parlamendis kui valijameestekogus.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: