Prantsuse rahvusassamblee toetas eriolukorra pikendamist ({{commentsTotal}})

Vasakult: Hollande, Cazeneuve ja Valls.
Vasakult: Hollande, Cazeneuve ja Valls. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Prantsuse parlamendi alamkoda rahvusassamblee toetas kolmapäeva varahommikul korraldatud hääletusel eriolukorra pikendamist riigis kuue kuu võrra seoses veresaunaga Nice´is.

Valitsus kaalus Nice'i neljapäevaõhtuse 84 inimelu nõudnud veokirünnaku eel eriolukorra tühistamist juuli lõpus.

Alamkoda toetas kolmapäeva varahommikul seitse tundi kestnud ägeda debati järel eriolukorra pikendamist häältega 489 poolt ja 26 vastu. Ühtlasi andis rahvusassamblee võimudele loa otsida prokuröri heakskiiduta läbi pagasit ja sõidukeid.

Pikendamise peab nüüd heaks kiitma ka senat.

Alates 13. novembri Pariisi terrorirünnakutest kehtiv eriolukord annab politseile lisavolitused läbiotsimiste ja kahtlustatavate koduaresti panemiseks.

Kui senat eriolukorra pikendamise heaks kiidab, on tegemist eriolukorra neljanda pikendamisega alates novembrist.

Prantsuse president François Hollande teatas teisipäeval valmisolekust pikendada üleriigilist eriolukorda veel poole aasta võrra.

"On toimunud rünnak ja praegu me ei tea, kas neid tuleb veel," ütles Hollande, lisades, et "see on minu ja parlamendi kohus pikendada eriolukorda kolme kuu võrra, kuid ma olen valmis veel kolme kuu võrra pikendamiseks".

Hollande'i sotsialistliku valitsuse tegevus terrorirünnakutele reageerimisel on sattunud parempoolse opositsiooni ägeda kriitika alla.

Siseminister Bernard Cazeneuve on valitsust kaitsnud, öeldes, et selle sammud, mille seas on ka tuhandete sõdurite tänavatele saatmine, on julgeolekut märgatavalt tugevdanud.

Peaminister Manuel Valls ütles teisipäeva õhtul, et Prantsusmaa peab olema valmis uuteks rünnakuteks ja õppima ohuga elama.

Samas on sotsialistid öelnud, et ei nõustu mõnede opositsiooni vastuolulisemate nõudmistega.

Vabariiklaste liider, endine president Nicolas Sarkozy on kutsunud sundima radikaliseerumisilmingutega isikuid elektroonilisi jälgimisseadmeid kandma, neid koduaresti panema või kinnipidamiskeskuses hoidma.

Vallsi sõnul ei kavatse praegune valitsus rakendada kahtlustatavate määramata ajaks kinnipidamise praktikat.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: