Prantsuse rahvusassamblee toetas eriolukorra pikendamist ({{commentsTotal}})

Vasakult: Hollande, Cazeneuve ja Valls.
Vasakult: Hollande, Cazeneuve ja Valls. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Prantsuse parlamendi alamkoda rahvusassamblee toetas kolmapäeva varahommikul korraldatud hääletusel eriolukorra pikendamist riigis kuue kuu võrra seoses veresaunaga Nice´is.

Valitsus kaalus Nice'i neljapäevaõhtuse 84 inimelu nõudnud veokirünnaku eel eriolukorra tühistamist juuli lõpus.

Alamkoda toetas kolmapäeva varahommikul seitse tundi kestnud ägeda debati järel eriolukorra pikendamist häältega 489 poolt ja 26 vastu. Ühtlasi andis rahvusassamblee võimudele loa otsida prokuröri heakskiiduta läbi pagasit ja sõidukeid.

Pikendamise peab nüüd heaks kiitma ka senat.

Alates 13. novembri Pariisi terrorirünnakutest kehtiv eriolukord annab politseile lisavolitused läbiotsimiste ja kahtlustatavate koduaresti panemiseks.

Kui senat eriolukorra pikendamise heaks kiidab, on tegemist eriolukorra neljanda pikendamisega alates novembrist.

Prantsuse president François Hollande teatas teisipäeval valmisolekust pikendada üleriigilist eriolukorda veel poole aasta võrra.

"On toimunud rünnak ja praegu me ei tea, kas neid tuleb veel," ütles Hollande, lisades, et "see on minu ja parlamendi kohus pikendada eriolukorda kolme kuu võrra, kuid ma olen valmis veel kolme kuu võrra pikendamiseks".

Hollande'i sotsialistliku valitsuse tegevus terrorirünnakutele reageerimisel on sattunud parempoolse opositsiooni ägeda kriitika alla.

Siseminister Bernard Cazeneuve on valitsust kaitsnud, öeldes, et selle sammud, mille seas on ka tuhandete sõdurite tänavatele saatmine, on julgeolekut märgatavalt tugevdanud.

Peaminister Manuel Valls ütles teisipäeva õhtul, et Prantsusmaa peab olema valmis uuteks rünnakuteks ja õppima ohuga elama.

Samas on sotsialistid öelnud, et ei nõustu mõnede opositsiooni vastuolulisemate nõudmistega.

Vabariiklaste liider, endine president Nicolas Sarkozy on kutsunud sundima radikaliseerumisilmingutega isikuid elektroonilisi jälgimisseadmeid kandma, neid koduaresti panema või kinnipidamiskeskuses hoidma.

Vallsi sõnul ei kavatse praegune valitsus rakendada kahtlustatavate määramata ajaks kinnipidamise praktikat.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: