Kiievis sai autopommiplahvatuses surma tuntud ajakirjanik ({{commentsTotal}})

Foto sündmuskohalt Kiievis.
Foto sündmuskohalt Kiievis. Autor/allikas: Unian/Ukrainskaja Pravda
{{1468996331000 | amCalendar}}

Täna hommikul sai Kiievis toimunud autopommiplahvatuses surma väljaande Ukrainskaja Pravda ajakirjanik Pavel Šeremet.

Sõiduk plahvatas Bogdan Hmelnitski ja Ivan Franko tänava nurgal McDonalds'i restorani vastas kohaliku aja järgi kell 7.45, vahendasid Unian, Ukrainaskaja Pravda, BNS ja AFP.

Auto omanikuks on Ukrainaskaja Pravda juht Olena Prõtul, kuid teda plahvatuse hetkel sõidukis ei viibinud.

Võimuesindajatest allikate kinnitusel oli plahvatuse põhjuseks lõhkeseadeldis. Hiljem teatati prokuratuurist, et juhtumit uuritakse kui ettekavatsetud mõrva.

Šeremet elas Ivan Franko tänaval ning plahvatus kärgatas umbes 5 minutit pärast kodu juurest sõitma hakkamist.

Hukkunu maetakse Minskis

Šeremet maetakse Minskis, edastas tema sõbranna ja ametiõde, Valgevene ajakirjanik Svetlana Kalinkina Facebookis, vahendas BNS.

"Pavel maetakse Minskisse," kirjutas Kalinkina.

Valgevene Ajakirjanike Liidust öeldi, et need, kes Šeremeti tapsid, peavad kindlasti karistuse saama.

"Valgevene Ajakirjanike Liit avaldab sügavat kaastunnet Paveli lähedastele ja loodab, et meie kolleegi mõrtsukad pälvivad karistuse," seisis avalduses.

Šeremet sündis 28. novembril 1971 Minskis.

1990. aastatel juhtis ta Valgevene televisioonis analüütilist saadet "Prospekt", tegutses ärilehe peatoimetajana, seejärel pääses Vene telekanalisse ORT, kus kajastas Valgevene sündmusi.

1997. aasta juulis vahistati Šeremet reportaaži pärast olukorrast Leedu piiril, teda süüdistati seadusvastases piiriületuses, ebaseaduslikus ajakirjanduslikus tegevuses ja sidemetes välisriikide salateenistustega. Toona asus Šeremeti kaitsele Vene president Boriss Jeltsin. Šeremet mõisteti kaheks aastaks tingimisi vangi.

Viimasel ajal elas ta Kiievis, kus töötas veebiportaalis Ukrainska Pravda ja tegi raadiosaateid.

Porošenko sõnul on tegu tragöödiaga

President Petro Porošenko nimetas juhtunut kohutavaks kuriteoks ja tragöödiaks ning kinnitas, et süüdlased peavad saama karistatud.

Ukraina siseministri nõunik Zorjan Škirjak kirjutas hiljem sotsiaalmeedias, et lõhkelaeng vastas umbes poolelel kilogrammile trotüülile ning plahvatus korraldati tõenäoliselt kas kaugjuhtimise teel või taimeri abil. Nõuniku sõnul viitavad asjaolud sellele, et ajakirjaniku tapmise sooritasid asjatundjad.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema