Alo Lõhmus: maanteeamet saboteerib riigi reforme ({{commentsTotal}})

Haldusreform tugineb autole, seega peaks haldusreformi läbi suruv valitsus igati toetama maainimeste jätkuvat autostumist. Maanteeameti plaan koondada juhieksamite vastuvõtmine vaid kuude suuremasse linna on niisiis tegelikult haldusreformi ja ka näiteks riigigümnaasiumide asutamise saboteerimine, leiab ajakirjanik Alo Lõhmus oma kommentaaris.

”Pühapäeva hommikul sõitsid peremees ja perenaine kiriku ja nõnda pidi noor mära ka täna rangid kaela võtma. Oleks võinud küll jalgsigi need seitse, kaheksa versta ära käia, aga polnud viisakas: jala käivad sulased ja tüdrukud, mitte peremehed ja perenaised, ehk olgu siis, et vankriga väljapääs võimata.”

See väike katkend Tammsaare „Tõesti ja õigusest“ illustreerib 19. sajandi transpordiolusid. Vankriga sõitmine ei olnud oluliselt kiirem kui jala käimine. Veidi paremat tempot sai talviti arendada saaniga, kuid ainult veidi.

Kaasani ülikooli eesti päritolu professor Constantin Blumberg on oma 1887. aastal ilmunud raamatus „Eesti hobune“ toonud märkimisväärse saavutusena esile, et kellelgi Johansonil oli paar eesti hobuseid, kellega siis tema ise, kutsar ja veel üks kolmas inimene sõitsid talvel 14 tunniga Riiast Volmari ehk Valmierasse. Saja kilomeetri läbimine 14 tunniga teeb keskmiseks kiiruseks veidi üle 7 kilomeetri tunnis.

Ehkki nähtavasti oli puhas sõidukiirus siiski suurem, sest küllap sisaldas reisiaeg ka pause puhkamiseks, söömiseks ja hobuste eest hoolitsemiseks, kulus terve pikk päev vahemaa läbimiseks, mille tänapäeval katame tunniga.

Meie vallad sündisid just selles endises, hobukiirusel liikunud maailmas. Kui kirik, kõrts ja vallamaja jäid seitsme-kaheksa versta kaugusele – nagu Vargamäe rahval –, siis oli nendega veel võimalik mõistlikku ühendust pidada. Tänaseks on Eesti küla motoriseerunud ning elanike liikumisareaal on tundmatuseni muutunud.

Selle ajaga, mis Andresel ja Krõõdal kulus kodutalust kiriku juurde jõudmiseks, jõuab nüüdne maainimene maakonnalinna. Seda on juba ammu tunda saanud maapoed, mis kipuvad oma klientuuri linnade suurtele supermarketitele kaotama.

Kuna liikumiskiirus on nii meeletult kasvanud ja vahemaad nii pisikesteks kahanenud, ei tundugi haldusreform nii traagiline. Ajalises mõttes oleksime isegi maakonnasuuruste valdade korral vallamajast ikka umbes sama kaugel nagu kunagi vargamäelised.

Põhikoolilõpetajad võivad hakata liikuma autokoolide järgi

Võib seega liialdamata öelda, et haldusreform tugineb autole. Ilma ratastel elanikkonnata ei oleks võimalik väikestest valdadest loobuda ning tõmbekeskused ei tõmbaks midagi ega kedagi. Haldusreformi läbi suruv valitsus peaks seega igati toetama maainimeste jätkuvat autostumist, hoolitsema juhtide väljaõppe ja heade teeolude eest ning parandama liiklusohutust.

Hämmastaval kombel alustas riik aga just maaelanike ja väikelinnade asukate autokasutuse takistamist. Maanteeameti plaan koondada juhieksamite vastuvõtmine vaid kuude suuremasse linna on tegelikult haldusreformi ja ka riigi mitme teise senise sammu, nt riigigümnaasiumide asutamise, saboteerimine.

Juhilubade tegemine on ju niigi kallis ning aega nõudev ettevõtmine, ent kui seni veel autota noor inimene peab hakkama õppesõitudel ja eksamil käima kaugel asuvas suurlinnas, võib paljudele tunduda, et lihtsam on hoopis ise kõige täiega sinna suurlinna kolida. Ilma elaniketa kukuvad kokku aga ka kõige hiiglaslikumad liitomavalitsused.

Eelmise nädala Maalehes ennustaski Võru- ja Põlvamaa autokooli juhataja Raul Kell, et kavandatava reformi tõttu võivad maakondade põhikoolide lõpetajad edaspidi keskkooli suunduda suurtesse linnadesse, kus on lihtsam ühendada kooliõpinguid ja autokoolis käimist. See seab aga küsimärgi alla mitme äsja avatud või alles valmiva riigigümnaasiumi mõttekuse.

Ühe riigiameti egoistlik ja kodanikuvaenulik samm võib niisiis panna kokku varisema teiste ametkondade aastatepikkuse töö ja pingutuse, kõnelemata inimeste usaldusest oma riigi vastu. Maanteeameti juhtum on ju skeptikutele tõend, et kogu jutt sellest, nagu oleks lakkamatute reformide eesmärgiks avalike teenuste üha kättesaadavamaks muutmine, on lihtsalt udu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: