Alo Lõhmus: maanteeamet saboteerib riigi reforme ({{commentsTotal}})

Haldusreform tugineb autole, seega peaks haldusreformi läbi suruv valitsus igati toetama maainimeste jätkuvat autostumist. Maanteeameti plaan koondada juhieksamite vastuvõtmine vaid kuude suuremasse linna on niisiis tegelikult haldusreformi ja ka näiteks riigigümnaasiumide asutamise saboteerimine, leiab ajakirjanik Alo Lõhmus oma kommentaaris.

”Pühapäeva hommikul sõitsid peremees ja perenaine kiriku ja nõnda pidi noor mära ka täna rangid kaela võtma. Oleks võinud küll jalgsigi need seitse, kaheksa versta ära käia, aga polnud viisakas: jala käivad sulased ja tüdrukud, mitte peremehed ja perenaised, ehk olgu siis, et vankriga väljapääs võimata.”

See väike katkend Tammsaare „Tõesti ja õigusest“ illustreerib 19. sajandi transpordiolusid. Vankriga sõitmine ei olnud oluliselt kiirem kui jala käimine. Veidi paremat tempot sai talviti arendada saaniga, kuid ainult veidi.

Kaasani ülikooli eesti päritolu professor Constantin Blumberg on oma 1887. aastal ilmunud raamatus „Eesti hobune“ toonud märkimisväärse saavutusena esile, et kellelgi Johansonil oli paar eesti hobuseid, kellega siis tema ise, kutsar ja veel üks kolmas inimene sõitsid talvel 14 tunniga Riiast Volmari ehk Valmierasse. Saja kilomeetri läbimine 14 tunniga teeb keskmiseks kiiruseks veidi üle 7 kilomeetri tunnis.

Ehkki nähtavasti oli puhas sõidukiirus siiski suurem, sest küllap sisaldas reisiaeg ka pause puhkamiseks, söömiseks ja hobuste eest hoolitsemiseks, kulus terve pikk päev vahemaa läbimiseks, mille tänapäeval katame tunniga.

Meie vallad sündisid just selles endises, hobukiirusel liikunud maailmas. Kui kirik, kõrts ja vallamaja jäid seitsme-kaheksa versta kaugusele – nagu Vargamäe rahval –, siis oli nendega veel võimalik mõistlikku ühendust pidada. Tänaseks on Eesti küla motoriseerunud ning elanike liikumisareaal on tundmatuseni muutunud.

Selle ajaga, mis Andresel ja Krõõdal kulus kodutalust kiriku juurde jõudmiseks, jõuab nüüdne maainimene maakonnalinna. Seda on juba ammu tunda saanud maapoed, mis kipuvad oma klientuuri linnade suurtele supermarketitele kaotama.

Kuna liikumiskiirus on nii meeletult kasvanud ja vahemaad nii pisikesteks kahanenud, ei tundugi haldusreform nii traagiline. Ajalises mõttes oleksime isegi maakonnasuuruste valdade korral vallamajast ikka umbes sama kaugel nagu kunagi vargamäelised.

Põhikoolilõpetajad võivad hakata liikuma autokoolide järgi

Võib seega liialdamata öelda, et haldusreform tugineb autole. Ilma ratastel elanikkonnata ei oleks võimalik väikestest valdadest loobuda ning tõmbekeskused ei tõmbaks midagi ega kedagi. Haldusreformi läbi suruv valitsus peaks seega igati toetama maainimeste jätkuvat autostumist, hoolitsema juhtide väljaõppe ja heade teeolude eest ning parandama liiklusohutust.

Hämmastaval kombel alustas riik aga just maaelanike ja väikelinnade asukate autokasutuse takistamist. Maanteeameti plaan koondada juhieksamite vastuvõtmine vaid kuude suuremasse linna on tegelikult haldusreformi ja ka riigi mitme teise senise sammu, nt riigigümnaasiumide asutamise, saboteerimine.

Juhilubade tegemine on ju niigi kallis ning aega nõudev ettevõtmine, ent kui seni veel autota noor inimene peab hakkama õppesõitudel ja eksamil käima kaugel asuvas suurlinnas, võib paljudele tunduda, et lihtsam on hoopis ise kõige täiega sinna suurlinna kolida. Ilma elaniketa kukuvad kokku aga ka kõige hiiglaslikumad liitomavalitsused.

Eelmise nädala Maalehes ennustaski Võru- ja Põlvamaa autokooli juhataja Raul Kell, et kavandatava reformi tõttu võivad maakondade põhikoolide lõpetajad edaspidi keskkooli suunduda suurtesse linnadesse, kus on lihtsam ühendada kooliõpinguid ja autokoolis käimist. See seab aga küsimärgi alla mitme äsja avatud või alles valmiva riigigümnaasiumi mõttekuse.

Ühe riigiameti egoistlik ja kodanikuvaenulik samm võib niisiis panna kokku varisema teiste ametkondade aastatepikkuse töö ja pingutuse, kõnelemata inimeste usaldusest oma riigi vastu. Maanteeameti juhtum on ju skeptikutele tõend, et kogu jutt sellest, nagu oleks lakkamatute reformide eesmärgiks avalike teenuste üha kättesaadavamaks muutmine, on lihtsalt udu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.