Wikileaks avaldas tohutu koguse Türgi võimupartei e-kirju ({{commentsTotal}})

President Erdogan 18. juulil toetajatele lehvitamas.
President Erdogan 18. juulil toetajatele lehvitamas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Lekituskeskkond Wikileaks avaldas äsja ligi 300 000 e-kirja, mida on saatnud Türgi võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) poliitikud. Ankara vastas sellele Wikileaksi veebilehe blokeerimisega.

Türgi telekommunikatsiooniamet teatas, et Wikileaksi veebilehe suhtes on rakendatud "administratiivseid meetmeid". Üldjuhul on selline teade tähendanud, et Türgi on asunud piirama juurdepääsu mõnele veebilehele, vahendasid Reuters, Independent jt.

Sellest, et neil on kavas avaldada suur kogus AKP e-kirju, teatas Wikileaks juba eile. Lisaks 300 000 e-kirjale tehakse avalikuks ka 500 000 muud Türgi võimupartei kohta käivat dokumenti.

Wikileaks tunnistas, et pärast teadet on neid tabanud ka hulk küberrünnakuid.

Lekitamisliikumine väidab, et äsja avaldatud dokumendid juba niigi lõhestunud Türgi ühiskonnas veelgi rohkem küsimusi. Samas rõhutab Wikileaks, et nad pole ei AKP poolt ega vastu ning äsja lekitatud dokumendid võivad võimuerakonda "nii aidata kui ka kahjustada". 

Wikileaksi sõnul said nad AKP-d puudutavad dokumendid ja e-kirjad nädal aega enne riigipöördekatset.

Pärast reedel aset leidnud ebaõnnestunud riigipöördekatset on president Recep Tayyip Erdogan asunud riigistruktuure oma võimalikest vastastest "puhastama". Rohkem kui 6000 inimest - peamiselt sõjaväelased, kohtunikud ja prokurörid - on võimuhaaramise katses kahtlustatuna vahi alla võetud. Nende seas on rohkem kui 100 kindralit ja admirali.

Kümned tuhanded inimesed on aga mõne päeva jooksul töölt lahti lastud - nende seas on nii politseinikke, ametnikke ja õpetajaid.

Paljud kardavad, et Erdogan ja tema liitlased kasutavad riigipöördekatset ära, et oma poliitilistest vastastest vabaneda ning riigis veelgi suurem võim haarata.

Türgi võimud süüdistavad riigipöördekatse korraldamises USA-s elavat vaimulikku Fethullah Gülenit ja tema järgijaid. Gülen on aga süüdistused tagasi lükanud ja öelnud, et pigem oli riigipöördekatse lavastatud president Erdogani enda poolt. Türgi nõuab USA-lt Güleni väljaandmist, Washington on nõustunud koostööd tegema, kuid rõhutanud, et Türgi võimud peavad Güleni väljaandmiseks ka vettpidavaid tõendeid esitama.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: