Haruldane juhtum Norra politseis: kasutati tulirelva ({{commentsTotal}})

Politseinik Oslos.
Politseinik Oslos. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Norras Hordalandi maakonnas leidis esmaspäeval aset erakordne vahejuhtum, mille käigus pidi politseinik kasutama tulirelva. Korrakaitsja sooritas kaks lasku ehk sama palju, kui Norra politseinikud tulistasid näiteks kogu üle-eelmise aasta jooksul.

Sündmused said alguse, kui võimudele saabus teade vaimselt ebastabiilsest ja joobes mehest, kes oli end oma korterisse lukustanud ning ähvardas enesetapu sooritamisega. Politsei jaoks oli tegu juba varasemast ajast tuttava isikuga, vahendas The Local ajaleht Bergens Tidende.

Alguses üritasid politseinikud mehega läbi ukse rääkida ja teda rahustada, kuid see paraku ei õnnestunud. Seejärel viskasid korrakaitsjad pisargaasigranaadi läbi akna korterisse ning murdsid uksest sisse.

Kui politseinikud korterisse sisenesid, avas mees nende pihta tule. Korrakaitsjad tulistasid vastu ning tabasid meest kaks korda kätte.

Mees viidi haiglasse ning tema haavad pole eluohtlikud. Tõenäoliselt esitatakse talle süüdistus politsei ähvardamises. Nimelt pole hetkel veel selge, kas mehe poolt kasutatud relvas olid päris- või hoopis paukpadrunid ning sellest sõltub ka lõpliku süüdistuse sisu.

Norra politseinike puhul on tulirelva kasutamise juhtumid äärmiselt haruldased. Alates 2002. aastast on politsei lasknud maha vaid kaks inimest.

Norra politseis töötab umbes 6000 vormi kandvat politseinikku. Patrullpolitseinike tulirelvad paiknevad tavaliselt patrullautos lukustatud sahtlis.

2014. aasta novembris aga kehtestati ajutine kord, mille kohaselt hakkasid politseinikud tulirelva puusal kandma. Otsuse põhjuseks oli kaitsepolitsei hinnang, et terrorioht on väga kõrge.

Aasta aega hiljem, 2015. aasta novembris otsustas politseiamet erakorralise olukorra lõpetada ning varasema töökorralduse juurde naasta. Selle otsuse rakendamine aga peatati seoses Pariisi terrorirünnakutega ning erakorralist töökorraldust on mitmel pool riigis, näiteks pealinn Oslos, pärast seda pikendatud.

Hordalandi maakonna politsei esindaja Kjersti Eidsnes ütles ajalehele Bergens Tidende, et ei mäletagi eelmist korda, mil nende politseinikud pidid tulirelva kasutama.

Toimetaja: Laur Viirand



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema