Haruldane juhtum Norra politseis: kasutati tulirelva ({{commentsTotal}})

Politseinik Oslos.
Politseinik Oslos. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Norras Hordalandi maakonnas leidis esmaspäeval aset erakordne vahejuhtum, mille käigus pidi politseinik kasutama tulirelva. Korrakaitsja sooritas kaks lasku ehk sama palju, kui Norra politseinikud tulistasid näiteks kogu üle-eelmise aasta jooksul.

Sündmused said alguse, kui võimudele saabus teade vaimselt ebastabiilsest ja joobes mehest, kes oli end oma korterisse lukustanud ning ähvardas enesetapu sooritamisega. Politsei jaoks oli tegu juba varasemast ajast tuttava isikuga, vahendas The Local ajaleht Bergens Tidende.

Alguses üritasid politseinikud mehega läbi ukse rääkida ja teda rahustada, kuid see paraku ei õnnestunud. Seejärel viskasid korrakaitsjad pisargaasigranaadi läbi akna korterisse ning murdsid uksest sisse.

Kui politseinikud korterisse sisenesid, avas mees nende pihta tule. Korrakaitsjad tulistasid vastu ning tabasid meest kaks korda kätte.

Mees viidi haiglasse ning tema haavad pole eluohtlikud. Tõenäoliselt esitatakse talle süüdistus politsei ähvardamises. Nimelt pole hetkel veel selge, kas mehe poolt kasutatud relvas olid päris- või hoopis paukpadrunid ning sellest sõltub ka lõpliku süüdistuse sisu.

Norra politseinike puhul on tulirelva kasutamise juhtumid äärmiselt haruldased. Alates 2002. aastast on politsei lasknud maha vaid kaks inimest.

Norra politseis töötab umbes 6000 vormi kandvat politseinikku. Patrullpolitseinike tulirelvad paiknevad tavaliselt patrullautos lukustatud sahtlis.

2014. aasta novembris aga kehtestati ajutine kord, mille kohaselt hakkasid politseinikud tulirelva puusal kandma. Otsuse põhjuseks oli kaitsepolitsei hinnang, et terrorioht on väga kõrge.

Aasta aega hiljem, 2015. aasta novembris otsustas politseiamet erakorralise olukorra lõpetada ning varasema töökorralduse juurde naasta. Selle otsuse rakendamine aga peatati seoses Pariisi terrorirünnakutega ning erakorralist töökorraldust on mitmel pool riigis, näiteks pealinn Oslos, pärast seda pikendatud.

Hordalandi maakonna politsei esindaja Kjersti Eidsnes ütles ajalehele Bergens Tidende, et ei mäletagi eelmist korda, mil nende politseinikud pidid tulirelva kasutama.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema