Politsei pidas kinni üle miljoni euro omastamises kahtlustatava raamatupidaja ({{commentsTotal}})

500-eurosed kupüürid.
500-eurosed kupüürid. Autor/allikas: Lee Jae-Won /Reuters/Scanpix

Esmaspäeval pidasid keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo uurijad kinni 52-aastase raamatupidaja, keda on alust kahtlustada üle miljoni euro omastamises oma klientidelt.

Uute kuritegude ärahoidmiseks taotles prokuratuur kolmapäeva hommikul naise vahistamist eeluurimise ajaks, mille kohus ka rahuldas, ütles keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Helen Uldrich ERR.ee-le.

Kriminaalasja uurimise käigus seni kogutud info annab alust arvata, et kahtlustatav on aastate jooksul põhjustanud kahju mitmekümnele ettevõttele ning summa, mille naine enda arvele kandis ulatub 1,3 miljoni euroni.

"Pangaväljavõtetelt ilmneb, et enamus omastatud rahast on kuriteos kahtlustatav kulutanud hasartmängudele ning igapäevastele väljaminekutele," märkis Uldrich.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik ütles BNS-ile, et kahtlustuse järgi on omastamine toime pandud nelja ja poole aasta vältel ja kriminaalmenetlus sai alguse kuriteoteatest, mille esitas üks kannatanutest. "Infot kontrollides ilmnes kiiresti, et omastatud summade ning kannatada saanud ettevõtete hulk on oluliselt suurem. Suurimat kahju kandis ettevõte, kellelt omastati ligi 580 000 eurot, väikseim kannatanule põhjustatud kahju oli 575 eurot. Kannatanute kohta täpsema info välja andmist ei pea prokuratuur õigeks," rääkis Entsik.

Prokuratuur taotles kohtult kahtlustatavale kuuluva välja selgitatud vara arestimist, mille kohus ka rahuldas. "Kuid kuna enamus omastatud summast mängis kahtlustatav maha kasiinos, on arestitud vara väärtus tekitatud kahjuga võrreldes tühine," lisas Entsik.

Tema sõnul on rasked majanduskuriteod prokuratuuri prioriteediks ning koostöös erasektoriga on otsustatud senisest enam tähelepanu pöörata just erasektoris toime pandud omastamistele. Siiski soovitab prokuratuur sellise kriminaalasja valguses ettevõtjatele südamele panna, et nad hoiaksid ka ise aktiivselt silma peal sellel, kuidas kasutatakse nende ettevõttele kuuluvat vara.

"Kuigi prokuratuur annab endast parima, et kaitsta kannatanute huvisid kriminaalmenetluse käigus, on alati lihtsam ja odavam kuritegusid ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda. Kahju suurus on sedavõrd mastaapne ka seetõttu, et kahtlustataval õnnestus nelja ja poole aasta vältel vahele jäämata tegutseda," lisas Entsik.

Majanduskuritegude büroo menetlustalituse juhi Ülav Kalfi sõnul kasutas naine ära oma klientide heausklikkust. Mitteametlikel andmetel oli tegemist raamatupidamisteenust osutava naisega, kes ei olnud ühegi suurettevõtte ega riigiasutuse palgal. 

"Raamatupidaja tegi pika aja vältel talle oma rahaasjad usaldanud ettevõtete pangakontodelt ülekandeid maksu- ja tolliametile (MTA), aga märkis ülekandesse tema endaga seotud ettevõtte viitenumbri. Nii jõudis raha hoopis selle ettevõtte ettemaksukontole ja sealt edasi raamatupidaja isiklikule pangakontole," selgitas Kalf.

Rahalisi toiminguid, mis on seotud maksuarvestusega hallatakse maksu- ja tolliameti arvestussüsteemis oleval ettemaksukontol ning igal isikul on kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber.

"Soovitame ettevõtte juhtidel ikkagi aeg-ajalt kontrollida, mis nende pangakontodel toimub, eriti kui nad on rahaasjad kolmanda isiku hoolde usaldanud," ütles MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul.

Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul, Indrek Kuus



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: