Politsei pidas kinni üle miljoni euro omastamises kahtlustatava raamatupidaja ({{commentsTotal}})

500-eurosed kupüürid.
500-eurosed kupüürid. Autor/allikas: Lee Jae-Won /Reuters/Scanpix

Esmaspäeval pidasid keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo uurijad kinni 52-aastase raamatupidaja, keda on alust kahtlustada üle miljoni euro omastamises oma klientidelt.

Uute kuritegude ärahoidmiseks taotles prokuratuur kolmapäeva hommikul naise vahistamist eeluurimise ajaks, mille kohus ka rahuldas, ütles keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Helen Uldrich ERR.ee-le.

Kriminaalasja uurimise käigus seni kogutud info annab alust arvata, et kahtlustatav on aastate jooksul põhjustanud kahju mitmekümnele ettevõttele ning summa, mille naine enda arvele kandis ulatub 1,3 miljoni euroni.

"Pangaväljavõtetelt ilmneb, et enamus omastatud rahast on kuriteos kahtlustatav kulutanud hasartmängudele ning igapäevastele väljaminekutele," märkis Uldrich.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik ütles BNS-ile, et kahtlustuse järgi on omastamine toime pandud nelja ja poole aasta vältel ja kriminaalmenetlus sai alguse kuriteoteatest, mille esitas üks kannatanutest. "Infot kontrollides ilmnes kiiresti, et omastatud summade ning kannatada saanud ettevõtete hulk on oluliselt suurem. Suurimat kahju kandis ettevõte, kellelt omastati ligi 580 000 eurot, väikseim kannatanule põhjustatud kahju oli 575 eurot. Kannatanute kohta täpsema info välja andmist ei pea prokuratuur õigeks," rääkis Entsik.

Prokuratuur taotles kohtult kahtlustatavale kuuluva välja selgitatud vara arestimist, mille kohus ka rahuldas. "Kuid kuna enamus omastatud summast mängis kahtlustatav maha kasiinos, on arestitud vara väärtus tekitatud kahjuga võrreldes tühine," lisas Entsik.

Tema sõnul on rasked majanduskuriteod prokuratuuri prioriteediks ning koostöös erasektoriga on otsustatud senisest enam tähelepanu pöörata just erasektoris toime pandud omastamistele. Siiski soovitab prokuratuur sellise kriminaalasja valguses ettevõtjatele südamele panna, et nad hoiaksid ka ise aktiivselt silma peal sellel, kuidas kasutatakse nende ettevõttele kuuluvat vara.

"Kuigi prokuratuur annab endast parima, et kaitsta kannatanute huvisid kriminaalmenetluse käigus, on alati lihtsam ja odavam kuritegusid ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda. Kahju suurus on sedavõrd mastaapne ka seetõttu, et kahtlustataval õnnestus nelja ja poole aasta vältel vahele jäämata tegutseda," lisas Entsik.

Majanduskuritegude büroo menetlustalituse juhi Ülav Kalfi sõnul kasutas naine ära oma klientide heausklikkust. Mitteametlikel andmetel oli tegemist raamatupidamisteenust osutava naisega, kes ei olnud ühegi suurettevõtte ega riigiasutuse palgal. 

"Raamatupidaja tegi pika aja vältel talle oma rahaasjad usaldanud ettevõtete pangakontodelt ülekandeid maksu- ja tolliametile (MTA), aga märkis ülekandesse tema endaga seotud ettevõtte viitenumbri. Nii jõudis raha hoopis selle ettevõtte ettemaksukontole ja sealt edasi raamatupidaja isiklikule pangakontole," selgitas Kalf.

Rahalisi toiminguid, mis on seotud maksuarvestusega hallatakse maksu- ja tolliameti arvestussüsteemis oleval ettemaksukontol ning igal isikul on kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber.

"Soovitame ettevõtte juhtidel ikkagi aeg-ajalt kontrollida, mis nende pangakontodel toimub, eriti kui nad on rahaasjad kolmanda isiku hoolde usaldanud," ütles MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul.

Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul, Indrek Kuus



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema