Hollandist kaheksa kilo uimastite smugeldamist korraldanud mehed pandi pikaks ajaks vangi ({{commentsTotal}})

Amfetamiin
Amfetamiin Autor/allikas: KKP

Harju maakohus mõistis ligi viie kilo amfetamiini ja enam kui 10 000 ecstasy tableti Hollandist Eestisse toimetamises süüdistatavatele pikad vanglakaristused.

Kohus karistas narkootikumide veo organiseerijat Ahmed-Aga Gašimovit 10 aasta pikkuse vangistusega ning teda abistanud Andrei Jelinit kuueaastase vangistusega.

Narkoaine kullereid ning veole kaasaaitajaid karistas kohus kolme kuni kuue aasta pikkuste vangistustega, millest osa määrati tingimisi ja osa reaalselt.

Lisaks konfiskeeriti kriminaaltulu enam kui 21 000 euro ulatuses.

Riigiprokuratuuri süüdistusega olid kohtu ees üheksa inimest, kellest kaks on Hollandi kodanikud.

26. jaanuaril pidas keskkriminaalpolitsei koostöös maksu- ja tolliametiga (MTA) Eestisse sisenemisel kinni sõiduauto nelja inimesega.

Läbiotsimisel avastati autost ligi viis kilo amfetamiinipulbrit ning kolm kilo ecstasy tablette. Kinnipeetutest kolm on Eesti kodanikud ning üks määratlemata kodakondsusega.

Samal päeval pidasid keskkriminaalpolitseinikud kinni veel neli meest, keda seostati narkoveo organiseerimisega. Mehed peeti kinni Tallinnas, neist kaks on Hollandi kodanikud ning kaks määratlemata kodakondsusega kohalikku elanikku.

Kohus võttis prokuratuuri taotlusel üheksast kuus, nende hulgas ka Hollandi kodanikud, eeluurimise ajaks vahi alla.

"Senised uurimisandmed näitavad, et narkootikumide vedu organiseeriti suunal Holland-Soome, kuid on tõenäoline, et osa tabatud ainest oli mõeldud ka Eesti turule paiskamiseks," ütles riigiprokurör Vahur Verte.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talitusejuhi Ago Leisi sõnul sai selle transiitkanali avastamine võimalikuks tänu keskkriminaalpolitsei ja Soome tolliameti vahel moodustatud uurimisrühmale.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Toimetaja: Marek Kuul



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema