Merkel: Suurbritannia peab enne Brexiti kõnelusi teadma, millised suhteid EL-iga tahab ({{commentsTotal}})

{{1469021399000 | amCalendar}}
Theresa May.
Theresa May. Autor/allikas: Niklas Halle N/AFP/Scanpix

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles kohtumisel Suurbritannia peaministri Theresa Mayga, et britid peavad tegema selgeks, milliseid suhteid nad Euroopa Liiduga tahavad, enne kui alustavad lahkumiskõnelusi.

"Minu hinnangul on täiesti arusaadav, et mõni päev pärast referendumit, pärast uut valitsust peab valitsus esmalt mõtlema, mis on nende huvid," vahendas Reuters Merkeli sõnu pressikonverentsil.

"Mina arvan, et meie kõigi huvides on see, kui Suurbritannial on väga hästi läbi mõeldud läbirääkimiste positsioon," lisas ta.

Merkel rõhutas, et ametlikud läbirääkimised on võimalikud vaid siis, kui Suurbritannia käivitab artikkel 50.

May sõnul tahab Suurbritannia Saksamaa ja Euroopa Liiduga Brexiti üle konstruktiivseid kõnelusi, et liidust lahkumine oleks mõistlik ja õige.

"Loomulikult, kui me jätkame koostööd, me peame arutama Suurbritannia edukat lahkumist Euroopa Liidust. See võtab aega ja tõsist tööd, kuid kuni me oleme EL-i liige, me austame selle õigusi ja kohustusi," ütles May.

Tema sõnul vajab Suurbritannia aega, et määrata kindlaks oma eesmärgid.

Briti valitsus tahab EL-ilt piiranguid vabale liikumisele

Suurbritannia peaminister Theresa May ütles, et valitsus tahab saavutada läbirääkimistel kontrolli vabale liikumisele Euroopa Liidust.

May ütles, et ta võtab hääletajate saadetud sõnumit immigratsiooni kohta kuulda.

"23. juunil toimunud hääletus saatis selge sõnumi immigratsiooni kohta - inimesed tahavad vaba liikumise kontrollimist ja just seda me teemegi ja teeme kindlaks, et saame selle läbirääkimistel," ütles May parlamendis.

"Ma olen ka täiesti kindel oma arvamuses, et me peame vähendama netomigratsiooni jätkusuutlikule tasemele," lisas ta.

Ta kinnitas ka, et Suurbritannial on vaja saada hea uus kaubanduslepe Euroopa Liiduga.

"Me peame läbirääkimistel leppe üle tegema kindlaks, et kuulame, mida rahvas on öelnud vaba liikumise piiramise kohta, aga me peame läbirääkimisi ka õige ja parima kaupade ja teenuste leppe üle," rääkis May.

Euroopa Liit nõuab, et väljaspool blokki olevad riigid, näiteks Norra, alluksid liidu vaba liikumise põhimõtetele, et saada vastutasuks vaba ligipääs Euroopa Liidu ühisturule.

May ütles ka, et ta paneb Suurbritannia seisukohad läbirääkimisteks paika tulevatel nädalatel ja kuudel.

Kohtumine pole eelläbirääkimised

Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert ütles enne kohtumist, et tegemist pole eelläbirääkimistega.

"Kui me ütleme, et eelläbirääkimisi ei saa olla enne, kui Suurbritannia pole ametlikult käivitanud artikkel 50, ei tähenda see seda, et me ei võiks teineteisega rääkida," ütles Seibert.

"Kuid need ei ole eelläbirääkimised. Selles võite kindlad olla," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: