Rõivas: igal erakonnal ei pea olema oma kandidaati ({{commentsTotal}})

{{1469018404000 | amCalendar}}

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas loodab, et erakonnad oleks valmis kokkulepeteks.

"Ei ole õige lähtuda sellest, et igal erakonnal peab ilmtingimata olema oma kandidaat. Ma arvan, et pigem on oluline see, et võimalikult palju erakonnad otsiksid kokkulepet ja toetust nii, et oleks võimalik ka ühine kandidaat leida," ütles Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".

Rõivas lisas täpsustades, et Reformierakond käib kindlasti oma kandidaadi välja.

Ta märkis, et talle teeb muret asjaolu, et erakonnad on väga jäigalt võtnud positsiooni ühe või teise kandidaadi taha.

"Kui kõik erakonnad ütlevad, et nemad on valmis ainult ühte kandidaati toetama ja mitte mingil juhul mitte kedagi teist, siis tulemus on see, et me riigikogus presidenti valida ei saa. Tulemus võib olla ka see, et presidendivalimine kukub ka valijameestekogus läbi ja ma arvan, et see tulemus, mida Eesti rahvas meilt ootab," lausus Rõivas.

Kukk: Kallasel head šansid saada Reformierakonna presidendikandidaadiks

Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiva Siim Kallase kampaaniameeskonna juht Martin Kukk ütles, et Kallasel on head šansid partei kandidaadiks saada.

Reformierakonna juhatus valib presidendikandidaadi 3. augustil toimuval koosolekul. Kukk ütles ERR-i uudisteportaalile, et toimub juhatuse liikmete vaheline arutelu ja siis tehakse selle arutelu põhjalt otsus.

"Ma arvan, et objektiivne pilt selgub juhatuse koosolekul 3. augustil, aga minu isiklikul hinnangul on Siim Kallasel head šansid saada Reformierakonna kandidaadiks riigikogus," sõnas Kukk.

Kuke sõnul on Kallasele väljendanud toetust ka teiste erakondade liikmed. "Omavahelistes vestlustes teiste erakondade esindajatega on nad avaldanud lootust, et teoreetiline võimalus Kallast toetada on olemas, aga enne kui pole reaalsed läbirääkimised alanudki, pole keegi veksleid välja käinud," lisas ta.

Kuigi Reformierakond on juba teiste erakondadega erakondadeülese presidendikandidaadi leidmiseks ühise laua taga istunud, arvab Kukk, et konkreetsemas vormis läbirääkimised algavad pärast 3. augustit.

Marina Kaljuranna kampaaniajuht Andreas Kaju ütles, et Marina Kaljurannal loobumise plaane ei ole. "Ta on kõige kõrgema avaliku toetusega kandidaat ja oleks valimiskogus ülikõva kandidaat," ütles Kaju.

"Ka täna on ta kohtumistel Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidega ja tagasiside on sealt ülipositiivne," lisas ta.

Urmas Paet hindab enda võimalusi saada Reformierakonna kandidaadiks võrdseteks oma konkurentidega.

"Kõigepealt tulebki juhatusel ja fraktsioonil arutada, milline edasine tee saab olla, et lõpuks oleks võimalikult suure toetusega riigipea võimalik erakondade vahel valida. Nii kaua kuni seda arutelu pole toimunud ja seal mingeid otsuseid tehtud, on kõik võimalused on veel avatud," rääkis Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: