Rõivas: igal erakonnal ei pea olema oma kandidaati ({{commentsTotal}})

{{1469018404000 | amCalendar}}

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas loodab, et erakonnad oleks valmis kokkulepeteks.

"Ei ole õige lähtuda sellest, et igal erakonnal peab ilmtingimata olema oma kandidaat. Ma arvan, et pigem on oluline see, et võimalikult palju erakonnad otsiksid kokkulepet ja toetust nii, et oleks võimalik ka ühine kandidaat leida," ütles Rõivas "Aktuaalsele kaamerale".

Rõivas lisas täpsustades, et Reformierakond käib kindlasti oma kandidaadi välja.

Ta märkis, et talle teeb muret asjaolu, et erakonnad on väga jäigalt võtnud positsiooni ühe või teise kandidaadi taha.

"Kui kõik erakonnad ütlevad, et nemad on valmis ainult ühte kandidaati toetama ja mitte mingil juhul mitte kedagi teist, siis tulemus on see, et me riigikogus presidenti valida ei saa. Tulemus võib olla ka see, et presidendivalimine kukub ka valijameestekogus läbi ja ma arvan, et see tulemus, mida Eesti rahvas meilt ootab," lausus Rõivas.

Kukk: Kallasel head šansid saada Reformierakonna presidendikandidaadiks

Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiva Siim Kallase kampaaniameeskonna juht Martin Kukk ütles, et Kallasel on head šansid partei kandidaadiks saada.

Reformierakonna juhatus valib presidendikandidaadi 3. augustil toimuval koosolekul. Kukk ütles ERR-i uudisteportaalile, et toimub juhatuse liikmete vaheline arutelu ja siis tehakse selle arutelu põhjalt otsus.

"Ma arvan, et objektiivne pilt selgub juhatuse koosolekul 3. augustil, aga minu isiklikul hinnangul on Siim Kallasel head šansid saada Reformierakonna kandidaadiks riigikogus," sõnas Kukk.

Kuke sõnul on Kallasele väljendanud toetust ka teiste erakondade liikmed. "Omavahelistes vestlustes teiste erakondade esindajatega on nad avaldanud lootust, et teoreetiline võimalus Kallast toetada on olemas, aga enne kui pole reaalsed läbirääkimised alanudki, pole keegi veksleid välja käinud," lisas ta.

Kuigi Reformierakond on juba teiste erakondadega erakondadeülese presidendikandidaadi leidmiseks ühise laua taga istunud, arvab Kukk, et konkreetsemas vormis läbirääkimised algavad pärast 3. augustit.

Marina Kaljuranna kampaaniajuht Andreas Kaju ütles, et Marina Kaljurannal loobumise plaane ei ole. "Ta on kõige kõrgema avaliku toetusega kandidaat ja oleks valimiskogus ülikõva kandidaat," ütles Kaju.

"Ka täna on ta kohtumistel Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidega ja tagasiside on sealt ülipositiivne," lisas ta.

Urmas Paet hindab enda võimalusi saada Reformierakonna kandidaadiks võrdseteks oma konkurentidega.

"Kõigepealt tulebki juhatusel ja fraktsioonil arutada, milline edasine tee saab olla, et lõpuks oleks võimalikult suure toetusega riigipea võimalik erakondade vahel valida. Nii kaua kuni seda arutelu pole toimunud ja seal mingeid otsuseid tehtud, on kõik võimalused on veel avatud," rääkis Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema