Ministeeriumi plaan vähendaks märgatavalt vahekohtute jõudu ({{commentsTotal}})

Kiirlaen.
Kiirlaen. Autor/allikas: Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix
{{1469020177000 | amCalendar}}

Tavakohtute kõrval tegutsevad eraõiguslikud vahekohtud, mis tegelevad näiteks kiirlaenuvõlgnevustega, võivad saada tulevikus tunduvalt karmimad reeglid. Justiitsministeeriumi plaan näeb muu hulgas ette, et vahekohtu otsus saab jõu alles siis, kui selle on üle vaadanud ja heaks kiitnud ka tavakohus.

Vahekohtuid saavad moodustada ettevõtted ise. Seejuures on laenaja tihtipeale juba lepingusse sisse kirjutanud, et vaidlus läheb vahekohtusse.

Justiitsministeerium loodab, et uus kord, mille järgi peavad vahekohtu otsused käima läbi ka tavakohtust, muudab pildi selgemaks. "See peaks ebaõiglased vahekohtu lahendid meie õigusruumist ära kaotama," selgitas ministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ERR-ile.

Nikluse sõnul on plaan seotud hiljutise riigikohtu lahendiga, mis viitas just sellele, et vahekohtu lahendid tuleks kohtus täidetavaks tunnistada.

Lisaks sellele näeks justiitsministeerium, et vahekohtusse mineku ettepanek tehakse laenajale alles siis, kui ta on võlgu jäänud. Kui võlgnik ei nõustu, järgneb tavaline kohtuvaidlus.

Kohtud saavad tööd juurde

Eestis on kümmekond vahekohut, mis teevad sadu otsuseid. Üle-eelmise aasta seisuga saadeti vahekohtutest täituritele 1850 otsust.

Kui kohtud peavad hakkama kõiki vahekohtute otsuseid üle vaatama, annab see neile loomulikult tööd juurde. "See on kaalumist väärt risk. Esimesel paaril aastal võib see seda tähendada küll, aga teiselt poolt ei ole see kohtumenetlus niivõrd keeruline, vaid formaalne ja jämedakoeline kontroll," rääkis Niklus.

"Vaidluse sisusse ei hakka [kohus] minema, vaid vaatab ära üldisemad reeglid. Kui [vahekohtu otsus] on väga ebaõiglane, siis saab öelda, et see ei sobi. Aga õiguslikke hinnanguid tegelikult andma ei hakata, see on üldine hindamine."

Justiitsministeerium on saatnud ideed tutvumiseks erinevatele huvigruppidele.

Kaubandus-tööstuskoda, kelle juures tegutseb Eesti vanim ja väljakujunenud mainega vahekohus, leidis, et ministeeriumi plaan muudaks vahekohtumenetluse vähem atraktiivseks, aeganõudvamaks ja suurendaks kohtute koormust.

E-vahekohus ja isePankuri vahekohus leidsid aga, et õigusloomeline sekkumine peaks olema võimalikult vähe invasiivne ja lepinguvabadust piirav.

Vahekohtu juht: ministeerium on üle reageerinud

E-vahekohtu omanikfirma juht Mihkel Tasa ütles ERR-ile, et uus kord muudaks menetluse kulu ligi 100% kallimaks ning samuti pikeneks kogu menetluse ajaline kestus. "[Seetõttu] eelistatakse väikeste rahaliste nõuete puhul edaspidi veelgi enam maksekäsu kiirmenetlust," ütles ta.

"Üksikutest süsteemi kuritarvitustest ajendatuna on ministeerium minu arvates üle reageerinud. Selle asemel, et kehtestada täpsemaid nõudeid alalistele vahekohtutele, muudeti väikesemahuliste nõuete menetlemine majanduslikult ebaotstarbekaks," märkis Tasa.

"Paistab esmapilgul riigi seisukohalt ehk efektiivne lahendus - väike muudatus ja suur efekt. Nägemata jäävad aga võimalused, mida riikliku kohtusüsteemi väline poolte kokkuleppel põhinev vaidluste lahendamise viis, ühendatuna tänapäevaste tehnoloogiliste lahendustega, pakub."

Kuna ministeerium ootab veel erinevatelt osapooltelt tagasisidet, pole praeguseks siiski täielikult paigas, milline saab olema eelnõu, mis lõpuks valitsusse saadetakse.

Toimetaja: Oliver Kahu



Hurghada kuurort.Hurghada kuurort.
Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008. aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Uuendatud: 18:24 
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.Maria Sepperi uue ettevõttega rendilepingu sõlminud Viimsi vald lubab õigeaegsel tasumisel silma peal hoida.
Viimsi vald sõlmis lepingu Teletorni äpardunud ja võlgades toitlustajaga

Ettevõtja Maria Sepper, kes pidi avama Teletornis restorani, ent ei suutnud lepingut vaatamata tähtaegade korduvale edasilükkamisest ikkagi täita, on loonud uue, ilma maksuvõlgadeta ettevõtte, millega Viimsi vald sõlmis rendilepingu. Enamik Sepperi ettevõtetest on võlgades, kuid ettevõtja kinnitab, et tegeleb võlakoormuse vähendamisega.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.