Uue perioodi euroraha jõuab ehitajateni vaevaliselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ehitushindade languse põhjuseks on muu hulgas see, et aastate 2014-2020 eelarveperioodi euroraha pole veel hakanud läbi riigipoolsete tellimuste ehitajateni jõudma, tõdes Nordeconi juht Jaano Vink.

Statistikaamet avaldas täna, et ehitushinnad pöörasid teises kvartalis langusse, vastav hinnaindeks kahanes aastatagusega võrreldes 1,3%. Viimastel aastatel on hinnaindeks üldiselt näidanud nõrka kasvu.

Vink kommenteeris ERR-ile, et Eesti ehitusturg on väga avatud ja liberaalne, mistõttu on ka konkurents karm, ning see ei lase tekkida ka suurel hinnasurvel. See pole aga ainus põhjus, miks hinnad paigal püsivad.

"Viimastel aastatel on tööd olnud pigem vähe kui palju. Seda ühelt poolt seetõttu, et Euroopa Liidu rahastuse perioodid on vaheldunud ning üleminek on reaalse töö osas olnud ikka väga vaevaline," kommenteeris ta.

"Tõsi ta on, et uue perioodi rahade jõudmine turule on olnud seni kehva. Tundub, et nüüd oleme lõpuks jõudmas punkti, kus asjad hakkavad paranema ning esimesi hankeid viiakse läbi. See omakorda tähendab, et järgmistel aastatel saab tööd olema pisut enam ka ehitajate jaoks ja seda ka Tallinnast kaugemal," ütles Vink.

Samas toob Vink murekohana välja maailmamajanduse pingelise olukorra ning vähese investeerimisaktsiivsuse erasektoris. "Kõige selle koosmõjus on tasuvat tööd vähem kui töötegijaid ning konkurents hoiab hinnad all nii ehitusmaterjalide kui ka teenuste osas," selgitas ta.

"Lisaks on ehitajad surve all järjest enam panustanud tegevuse tõhustamisse, mis aitab säilitada hinnataset ning sealtkaudu omakorda püsida konkurentsis."

Kui ehitushinnad püsivad paigal, siis keskmine palk on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. "Liiga kiire palgakasv on pannud ettevõtjad kindlasti teatud surve alla, seda siiski eelkõige seetõttu, et tootlikkus ei kipu samas tempos järele tulema," ütles Vink.

"[Nordecon teeb] sama inimeste hulgaga enam tööd ja saame maksta selle eest ka suuremat palka ja preemiat. Töötajaskond muutub pidevalt mõlemas suunas sõltuvalt sõlmitud lepingute hulgast ja töömahust, lähiaastatel näeme pigem mõõdukat kasvu."

Toimetaja: Oliver Kahu



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: