Uue perioodi euroraha jõuab ehitajateni vaevaliselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ehitushindade languse põhjuseks on muu hulgas see, et aastate 2014-2020 eelarveperioodi euroraha pole veel hakanud läbi riigipoolsete tellimuste ehitajateni jõudma, tõdes Nordeconi juht Jaano Vink.

Statistikaamet avaldas täna, et ehitushinnad pöörasid teises kvartalis langusse, vastav hinnaindeks kahanes aastatagusega võrreldes 1,3%. Viimastel aastatel on hinnaindeks üldiselt näidanud nõrka kasvu.

Vink kommenteeris ERR-ile, et Eesti ehitusturg on väga avatud ja liberaalne, mistõttu on ka konkurents karm, ning see ei lase tekkida ka suurel hinnasurvel. See pole aga ainus põhjus, miks hinnad paigal püsivad.

"Viimastel aastatel on tööd olnud pigem vähe kui palju. Seda ühelt poolt seetõttu, et Euroopa Liidu rahastuse perioodid on vaheldunud ning üleminek on reaalse töö osas olnud ikka väga vaevaline," kommenteeris ta.

"Tõsi ta on, et uue perioodi rahade jõudmine turule on olnud seni kehva. Tundub, et nüüd oleme lõpuks jõudmas punkti, kus asjad hakkavad paranema ning esimesi hankeid viiakse läbi. See omakorda tähendab, et järgmistel aastatel saab tööd olema pisut enam ka ehitajate jaoks ja seda ka Tallinnast kaugemal," ütles Vink.

Samas toob Vink murekohana välja maailmamajanduse pingelise olukorra ning vähese investeerimisaktsiivsuse erasektoris. "Kõige selle koosmõjus on tasuvat tööd vähem kui töötegijaid ning konkurents hoiab hinnad all nii ehitusmaterjalide kui ka teenuste osas," selgitas ta.

"Lisaks on ehitajad surve all järjest enam panustanud tegevuse tõhustamisse, mis aitab säilitada hinnataset ning sealtkaudu omakorda püsida konkurentsis."

Kui ehitushinnad püsivad paigal, siis keskmine palk on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. "Liiga kiire palgakasv on pannud ettevõtjad kindlasti teatud surve alla, seda siiski eelkõige seetõttu, et tootlikkus ei kipu samas tempos järele tulema," ütles Vink.

"[Nordecon teeb] sama inimeste hulgaga enam tööd ja saame maksta selle eest ka suuremat palka ja preemiat. Töötajaskond muutub pidevalt mõlemas suunas sõltuvalt sõlmitud lepingute hulgast ja töömahust, lähiaastatel näeme pigem mõõdukat kasvu."

Toimetaja: Oliver Kahu



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: