Uue perioodi euroraha jõuab ehitajateni vaevaliselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ehitushindade languse põhjuseks on muu hulgas see, et aastate 2014-2020 eelarveperioodi euroraha pole veel hakanud läbi riigipoolsete tellimuste ehitajateni jõudma, tõdes Nordeconi juht Jaano Vink.

Statistikaamet avaldas täna, et ehitushinnad pöörasid teises kvartalis langusse, vastav hinnaindeks kahanes aastatagusega võrreldes 1,3%. Viimastel aastatel on hinnaindeks üldiselt näidanud nõrka kasvu.

Vink kommenteeris ERR-ile, et Eesti ehitusturg on väga avatud ja liberaalne, mistõttu on ka konkurents karm, ning see ei lase tekkida ka suurel hinnasurvel. See pole aga ainus põhjus, miks hinnad paigal püsivad.

"Viimastel aastatel on tööd olnud pigem vähe kui palju. Seda ühelt poolt seetõttu, et Euroopa Liidu rahastuse perioodid on vaheldunud ning üleminek on reaalse töö osas olnud ikka väga vaevaline," kommenteeris ta.

"Tõsi ta on, et uue perioodi rahade jõudmine turule on olnud seni kehva. Tundub, et nüüd oleme lõpuks jõudmas punkti, kus asjad hakkavad paranema ning esimesi hankeid viiakse läbi. See omakorda tähendab, et järgmistel aastatel saab tööd olema pisut enam ka ehitajate jaoks ja seda ka Tallinnast kaugemal," ütles Vink.

Samas toob Vink murekohana välja maailmamajanduse pingelise olukorra ning vähese investeerimisaktsiivsuse erasektoris. "Kõige selle koosmõjus on tasuvat tööd vähem kui töötegijaid ning konkurents hoiab hinnad all nii ehitusmaterjalide kui ka teenuste osas," selgitas ta.

"Lisaks on ehitajad surve all järjest enam panustanud tegevuse tõhustamisse, mis aitab säilitada hinnataset ning sealtkaudu omakorda püsida konkurentsis."

Kui ehitushinnad püsivad paigal, siis keskmine palk on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. "Liiga kiire palgakasv on pannud ettevõtjad kindlasti teatud surve alla, seda siiski eelkõige seetõttu, et tootlikkus ei kipu samas tempos järele tulema," ütles Vink.

"[Nordecon teeb] sama inimeste hulgaga enam tööd ja saame maksta selle eest ka suuremat palka ja preemiat. Töötajaskond muutub pidevalt mõlemas suunas sõltuvalt sõlmitud lepingute hulgast ja töömahust, lähiaastatel näeme pigem mõõdukat kasvu."

Toimetaja: Oliver Kahu



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: