Uue perioodi euroraha jõuab ehitajateni vaevaliselt ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR

Ehitushindade languse põhjuseks on muu hulgas see, et aastate 2014-2020 eelarveperioodi euroraha pole veel hakanud läbi riigipoolsete tellimuste ehitajateni jõudma, tõdes Nordeconi juht Jaano Vink.

Statistikaamet avaldas täna, et ehitushinnad pöörasid teises kvartalis langusse, vastav hinnaindeks kahanes aastatagusega võrreldes 1,3%. Viimastel aastatel on hinnaindeks üldiselt näidanud nõrka kasvu.

Vink kommenteeris ERR-ile, et Eesti ehitusturg on väga avatud ja liberaalne, mistõttu on ka konkurents karm, ning see ei lase tekkida ka suurel hinnasurvel. See pole aga ainus põhjus, miks hinnad paigal püsivad.

"Viimastel aastatel on tööd olnud pigem vähe kui palju. Seda ühelt poolt seetõttu, et Euroopa Liidu rahastuse perioodid on vaheldunud ning üleminek on reaalse töö osas olnud ikka väga vaevaline," kommenteeris ta.

"Tõsi ta on, et uue perioodi rahade jõudmine turule on olnud seni kehva. Tundub, et nüüd oleme lõpuks jõudmas punkti, kus asjad hakkavad paranema ning esimesi hankeid viiakse läbi. See omakorda tähendab, et järgmistel aastatel saab tööd olema pisut enam ka ehitajate jaoks ja seda ka Tallinnast kaugemal," ütles Vink.

Samas toob Vink murekohana välja maailmamajanduse pingelise olukorra ning vähese investeerimisaktsiivsuse erasektoris. "Kõige selle koosmõjus on tasuvat tööd vähem kui töötegijaid ning konkurents hoiab hinnad all nii ehitusmaterjalide kui ka teenuste osas," selgitas ta.

"Lisaks on ehitajad surve all järjest enam panustanud tegevuse tõhustamisse, mis aitab säilitada hinnataset ning sealtkaudu omakorda püsida konkurentsis."

Kui ehitushinnad püsivad paigal, siis keskmine palk on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. "Liiga kiire palgakasv on pannud ettevõtjad kindlasti teatud surve alla, seda siiski eelkõige seetõttu, et tootlikkus ei kipu samas tempos järele tulema," ütles Vink.

"[Nordecon teeb] sama inimeste hulgaga enam tööd ja saame maksta selle eest ka suuremat palka ja preemiat. Töötajaskond muutub pidevalt mõlemas suunas sõltuvalt sõlmitud lepingute hulgast ja töömahust, lähiaastatel näeme pigem mõõdukat kasvu."

Toimetaja: Oliver Kahu



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.