Teade Brüsseli pommiohust oli valehäire ({{commentsTotal}})

{{1469022031000 | amCalendar}}
Politseioperatsioon Brüsseli kesklinnas 20. juulil.
Politseioperatsioon Brüsseli kesklinnas 20. juulil. Autor/allikas: twitter.com/lalibrebe

Belgia politsei piiras Brüsselis sisse mehe, kes teadete kohaselt võis kanda pommivööd. Hiljem selgus, et tegemist oli valehäirega.

Belgia politsei sai teate, et Place de la Monnaie' lähistel liikunud mees käitus kahtlaselt ning tal oli seljas pikk mantel, mille alt oli näha rippumas traate, vahendas BBC.

Teate peale käivitati suur politseioperatsioon ning kohale saabus ka pommirühm. Ümbruskonna asutustest evakueeriti inimesed ning mitu tänavat suleti.

Hiljem selgus, et tegemist oli valehäirega ning ümberpiiratud mees oli tegelikult Brüsseli ülikoolis õppiv tuumakiirguse tudeng.

"Me saime väljakutse, et keegi käitub kahtlaselt, keegi, kellel on seljas talvemantel, mis on praeguste temperatuuride puhul väga kahtlane," teatas Christian De Coninck varem Belgia televisioonile. "Mantli alt paistsid ka traadid. Me ei võtnud riske. Isik peatati ja piirati ümber," lisas ta.

Brüsselis oli täna pärastlõunal 30 kraadi sooja.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: